12.1.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 7/6
Euroopa Kohtu (viies koda) 5. novembri 2014. aasta otsus (Bayerisches Verwaltungsgericht Müncheni eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Herbaria Kräuterparadies GmbH versus Freistaat Bayern
(Kohtuasi C-137/13) (1)
((Eelotsusetaotlus - Põllumajandus - Ühine põllumajanduspoliitika - Mahepõllumajanduslik tootmine ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamine - Määrus (EÜ) nr 889/2008 - Artikli 27 lõike 1 punkt f - Teatavate toodete ja ainete kasutamine toidu töötlemisel - Keeld kasutada mineraalaineid, vitamiine, aminohappeid ja mikrotoitaineid, mille kasutamist õigusaktid ette ei näe - Raud(II)glükonaadi ja vitamiinide lisamine mahepõllumajanduslikult toodetud joogile - Mineraalainete, vitamiinide, aminohapete ja mikrotoitainete kasutamine - Kogused, mis on vajalikud turustamiseks toidulisandina, koos toitumis- või tervisealase väitega või eritoiduna))
(2015/C 007/07)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Bayerisches Verwaltungsgericht München
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Herbaria Kräuterparadies GmbH
Kostja: Freistaat Bayern
Resolutsioon
Komisjoni 5. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga, artikli 27 lõike 1 punkti f tuleb tõlgendada nii, et selles sättes nimetatud aine kasutamine on õigusaktides ette nähtud ainult juhul, kui liidu õiguse säte või liidu õigusega kooskõlas olev riigisisene õigusnorm näeb otseselt ette nimetatud aine lisamise toiduainele, et seda toiduainet saaks üldiselt turustada. Sellise aine kasutamine ei ole nimetatud sätte tähenduses õigusaktides ette nähtud, kui toiduainet turustatakse toidulisandina koos toitumis- või tervisealase väitega või kui eritoiduks ette nähtud toiduainet, kuigi see tähendab, et selleks, et järgida toiduainetele ainete lisamist puudutavaid norme, mis asuvad
—
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiivis 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1137/2008,
—
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta ning komisjoni 16. mai 2012. aasta määruses (EL) nr 432/2012, millega kehtestatakse nimekiri tervisealastest väidetest, mida on lubatud esitada toidu kohta, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad väited, ning
—
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivis 2009/39/EÜ eritoiduks ette nähtud toiduainete kohta ja komisjoni 13. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 953/2009 eriotstarbeliste toitainete kohta, mida võib lisada eritoidule,
peab see toiduaine sisaldama asjaomast ainet kindlas koguses.
(1) ELT C 171, 15.6.2013.
Full & Egal Universal Law Academy