25.8.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 282/12
Euroopa Kohtu (kolmas koda) 19. juuni 2014. aasta otsus (Bundespatentgericht’i eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Oberbank AG (C-217/13), Banco Santander SA (C-218/13), Santander Consumer Bank AG (C-218/13) versus Deutscher Sparkassen- und Giroverband eV
(Liidetud kohtuasjad C-217/13 ja C-218/13) (1)
((Eelotsusetaotlus - Kaubamärgid - Direktiiv 2008/95/EÜ - Artikli 3 lõiked 1 ja 3 - Piirjoonteta punasest värvist koosnev kaubamärk, mis on registreeritud pangateenustele - Tühiseks tunnistamise taotlus - Kasutamise käigus omandatud eristusvõime - Tõend - Arvamusuuring - Aeg, milleks eristusvõime peab kasutamise käigus olema omandatud - Tõendamiskoormis))
2014/C 282/17
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Bundespatentgericht
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: Oberbank AG (C-217/13), Banco Santander SA (C-218/13), Santander Consumer Bank AG (C-218/13)
Kostja: Deutscher Sparkassen- und Giroverband eV
Resolutsioon
1.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 3 lõikeid 1 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et nende sätetega on vastuolus siseriikliku õiguse tõlgendamine nii, et menetlustes, milles käsitletakse küsimust, kas piirjoonteta värvi kaubamärk on kasutamise käigus omandanud eristusvõime, on igal juhul vajalik, et arvamusuuringu tulemuste kohaselt on selle kaubamärgi kinnistumise määr vähemalt 70 %.
2.
Kui liikmesriik ei ole kasutanud direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 3 teises lauses ette nähtud vabadust, tuleb direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 3 esimest lauset tõlgendada nii, et sellise kaubamärgi tühiseks tunnistamise menetluses, millel puudub olemuslik eristusvõime, tuleb selle hindamiseks, kas kaubamärk on eristusvõime omandanud kasutamise käigus, kontrollida, kas kõnealune võime on omandatud enne selle kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäeva. Selles osas ei ole asjakohane, et vaidlustatud kaubamärgi omanik väidab, et asjaomane kaubamärk on kasutamise käigus igal juhul omandanud eristusvõime pärast registreerimistaotluse esitamist, kuid enne kaubamärgi registreerimist.
3.
Kui liikmesriik ei ole kasutanud direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 3 teises lauses ette nähtud vabadust, tuleb direktiivi artikli 3 lõike 3 esimest lauset tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus see, kui tühiseks tunnistamise menetluses tunnistatakse vaidlustatud kaubamärk tühiseks, kui sellel puudub olemuslik eristusvõime ning selle omanik ei suuda tõendada, et asjaomane kaubamärk oli enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva omandanud eristusvõime kasutamise käigus.
(1) ELT C 189, 29.6.2013.
Full & Egal Universal Law Academy