4.8.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 253/11
Euroopa Kohtu (neljas koda) 5. juuni 2014. aasta otsus (High Court of Ireland’i eelotsusetaotlus – Iirimaa) – I versus Health Service Executive
(Kohtuasi C-255/13) (1)
((Eelotsusetaotlus - Sotsiaalkindlustus - Määrus (EÜ) nr 883/2004 - Artikli 19 lõige 1 ja artikli 20 lõiked 1 ja 2 - Määrus (EÜ) nr 987/2009 - Artikkel 11 - Liidu kodanik, kes on elukohaliikmesriigis kindlustatud - Raske haiguse ootamatu avaldumine teises liikmesriigis puhkuse veetmise ajal - Isik, kes on haiguse tõttu ja tulenevalt eriarstiabi kättesaadavusest elukoha läheduses sunnitud jääma 11 aastaks teise liikmesriiki - Mitterahaliste hüvitiste andmine nimetatud teises liikmesriigis - Mõisted „elamine” ja „viibimine”))
2014/C 253/14
Kohtumenetluse keel: inglise
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
High Court of Ireland
Põhikohtuasja pooled
Hageja: I
Kostja: Health Service Executive
Ese
Eelotsusetaotlus – High Court of Ireland – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT L 166, lk 1; ELT eriväljaanne 05/05, lk 72) artikli 19 lõike 1 ja artikli 20 lõigete 1 ja 2 tõlgendamine – Mõiste „viibima” muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik – Liikmesriigi kodanik, kes on kannatanud 11 aastat tõsise terviserikke all, mis ilmnes esimest korda ajal, mil ta viibis puhkusel teises liikmesriigis – Kodanik, kes on oma terviserikke tõttu sunnitud jääma teise liikmesriigi territooriumile
Resolutsioon
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004, sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta artikli 1 punkte j ja k tuleb tõlgendada nii, et määruse artikli 19 lõike 1 ning artikli 20 lõigete 1 ja 2 mõttes tuleb liidu kodanikku, kes elas esimeses liikmesriigis ja keda teises liikmesriigis puhkuse veetmise ajal tabab ootamatult tõsine terviserike ning kes on sunnitud selle haiguse tõttu ja tulenevalt eriarstiabi kättesaadavusest elukoha läheduses jääma viimati nimetatud liikmesriiki 11 aastaks, käsitada nimetatud teises liikmesriigis „viibivana”, kui tema peamine huvide kese on esimeses liikmesriigis. Siseriiklikul kohtul tuleb kindlaks määrata kõnesoleva kodaniku peamine huvide kese, hinnates asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis ning arvestades selle kodaniku tahet, nii nagu see neist asjaoludest ilmneb, kusjuures üksnes asjaolu, et I elas juba 11 aastat teises liikmesriigis, ei ole sellisena üksinda piisav, et käsitada teda nimetatud liikmesriigis elavana.
(1) ELT C 189, 29.06.2013.
Full & Egal Universal Law Academy