17.11.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 409/14
Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 11. septembri 2014. aasta otsus (Eparchiako Dikastirio Lefkosias’e eelotsusetaotlus – Küpros) – Sotiris Papasavvas versus O Fileleftheros Dimosia Etaireia Ltd jt
(Kohtuasi C-291/13) (1)
((Eelotsusetaotlus - Direktiiv 2000/31/EÜ - Kohaldamisala - Au teotamist käsitlev kohtuvaidlus))
2014/C 409/20
Kohtumenetluse keel: kreeka
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Eparchiako Dikastirio Lefkosias
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Sotiris Papasavvas
Kostjad: O Fileleftheros Dimosia Etaireia Ltd, Takis Kounnafi, Giorgios Sertis
Resolutsioon
1.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) artikli 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et mõiste „infoühiskonna teenus” selle sätte mõttes hõlmab on-line teabeteenust, mille eest teenuseosutajale ei tasu mitte otse teenusesaaja, vaid mille eest ta saab tasu veebisaidil ilmuva ärilise eesmärgiga reklaami kaudu.
2.
Direktiiviga 2000/31 ei ole – niisuguses kohtuasjas nagu põhikohtuasi – vastuolus, kui au teotamise eest kohaldatakse tsiviilvastutuse korda.
3.
Direktiivi 2000/31 artiklites 12–14 sätestatud tsiviilvastutuse piirangud ei ole – sõltumata sellest, kas ligipääs veebisaidile on tasuta või tasuline – kohaldatavad meediaäriühingu suhtes – kellele kuulub veebisait, millel avaldatakse ajalehe elektroonilist versiooni, kusjuures see äriühing saab tasu sellel saidil levitatava ärilise eesmärgiga reklaami eest –, kui see äriühing on teadlik saidil avaldatavast teabest ja omab selle üle kontrolli.
4.
Kui neis artiklites sätestatud tingimused on täidetud, võivad direktiivi 2000/31 artiklites 12–14 sätestatud vastutuse piirangud olla kohaldatavad eraõiguslike isikute vahelise kohtuvaidluse suhtes, mis käsitleb tsiviilvastutust au teotamise eest.
5.
Direktiivi 2000/31 artiklid 12–14 ei võimalda infoühiskonna teenuse osutajal vaielda vastu tema suhtes tsiviilvastutuse kohaldamist nõudva hagi esitamisele ja sellest tulenevalt ka tema suhtes esialgse õiguskaitse meetmete võtmisele siseriikliku kohtu poolt. Teenuseosutaja võib tugineda neis artiklites sätestatud vastutuse piirangutele kooskõlas need üle võtnud siseriiklike õigusnormidega või viimaste puudumisel kooskõlalise tõlgendamise kaudu. Lisaks ei saa direktiiv 2000/31 niisuguse kohtuvaidluse raames, nagu on kõne all, tekitada iseenesest eraõiguslikule isikule kohustusi ja seega ei saa sellele niisugusena ka selle isiku vastu tugineda.
(1) ELT C 207, 20.7.2013.
Full & Egal Universal Law Academy