19.1.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 16/4
Euroopa Kohtu (suurkoda) 11. novembri 2014. aasta otsus (Sozialgericht Leipzigi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Elisabeta Dano, Florin Dano versus Jobcenter Leipzig
(Kohtuasi C-333/13) (1)
((Isikute vaba liikumine - Liidu kodakondsus - Võrdne kohtlemine - Majanduslikult mitteaktiivsed liikmesriigi kodanikud, kes elavad teise liikmesriigi territooriumil - Neile isikutele määruse (EÜ) nr 883/2004 alusel mitteosamakseliste rahaliste erihüvitiste maksmise välistamine - Direktiiv 2004/38/EÜ - Üle kolmekuuline elamisõigus - Artikli 7 lõike 1 punkt b ja artikkel 24 - Piisavate vahendite tingimus))
(2015/C 016/05)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Sozialgericht Leipzig
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitajad: Elisabeta Dano, Florin Dano
Vastustaja: Jobcenter Leipzig
Resolutsioon
1.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta, mida on muudetud komisjoni 9. detsembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1244/2010, tuleb tõlgendada nii, et „mitteosamakselised rahalised erihüvitised” määruse nr 883/2004 artikli 3 lõike 3 ja artikli 70 tähenduses kuuluvad määruse artikli 4 kohaldamisalasse.
2.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ, artikli 24 lõiget 1 koostoimes direktiivi artikli 7 lõike 1 punktiga b ja määruse nr 883/2004 artikliga 4 (muudetud määrusega nr 1244/2010) tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt arvatakse teatavate määruse nr 883/2004 artikli 70 lõike 2 tähenduses „mitteosamakseliste rahaliste erihüvitiste” saajate hulgast välja teiste liikmesriikide kodanikud, kuigi neid hüvitisi makstakse samasuguses olukorras olevatele vastuvõtva liikmesriigi kodanikele, kui neil teiste liikmesriikide kodanikel ei ole vastuvõtvas liikmesriigis elamise õigust direktiivi 2004/38 alusel.
3.
Euroopa Liidu Kohus ei ole neljandale küsimusele pädev vastama.
(1) ELT C 226, 3.8.2013.
Full & Egal Universal Law Academy