18.1.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 16/3
Euroopa Kohtu (neljas koda) 12. novembri 2015. aasta otsus (Cour d’appel de Bruxelles’i eelotsusetaotlus – Belgia) – Hewlett-Packard Belgium SPRL versus Reprobel SCRL
(Kohtuasi C-572/13) (1)
((Eelotsusetaotlus - Õigusaktide ühtlustamine - Intellektuaalomand - Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused - Direktiiv 2001/29/EÜ - Reprodutseerimise ainuõigus - Erandid ja piirangud - Artikli 5 lõike 2 punktid a ja b - Reprograafia erand - Isikliku kasutamise eesmärgil reprodutseerimise erand - Nõue kohaldada erandeid ühtselt - Mõiste „õiglane hüvitis” - Mitmeotstarbelistelt printeritelt õiglase hüvitise rahastamiseks mõeldud tasu sissenõudmine - Proportsionaalne tasu - Kindlasummaline tasu - Kindlasummalise tasu ja proportsionaalse tasu kumuleerumine - Arvutusmeetod - Õiglase hüvitise saajad - Autorid ja kirjastajad - Noodid))
(2016/C 016/03)
Kohtumenetluse keel: rootsi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Cour d’appel de Bruxelles
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Hewlett-Packard Belgium SPRL
Kostja: Reprobel SCRL
Menetluses osales: Epson Europe BV
Resolutsioon
1.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 5 lõike 2 punkti a ja artikli 5 lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et seoses neis sisalduva mõistega „õiglane hüvitis” tuleb teha vahet olenevalt sellest, kas paber- või muul samalaadsel kandjal reproduktsiooni, mis on saadud mis tahes fototehnika või muu sama toimega meetodi abil, teeb mis tahes kasutaja või siis füüsiline isik isiklikuks tarbeks eesmärgil, mis ei ole otseselt ega kaudselt kaubanduslik.
2.
Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 2 punktiga a ja artikli 5 lõike 2 punktiga b on vastuolus siseriiklik õigusakt, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis lubab liikmesriigil anda õiguste omajatele makstavast õiglasest hüvitisest teatava osa autorite loodud teoste kirjastajatele, seadmata kirjastajatele kohustust tagada see, et autorid saaksid kas või kaudselt osa sellest hüvitisest, millest nad on ilma jäetud.
3.
Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 2 punktiga a ja artikli 5 lõike 2 punktiga b on põhimõtteliselt vastuolus siseriiklik õigusakt, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis näeb õiglase hüvitise sissenõudmiseks ette diferentseerimata süsteemi ka nootide suhtes, ning nende sätetega on vastuolus selline õigusakt, mis näeb õiglase hüvitise sissenõudmiseks ette diferentseerimata süsteemi ka ebaseaduslikust allikast tehtud õigusi rikkuvate reproduktsioonide suhtes.
4.
Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 2 punktiga a ja artikli 5 lõike 2 punktiga b on vastuolus siseriiklik õigusakt, nagu on kõne all põhikohtuasjas, milles on õiguste omajatele makstava õiglase hüvitise rahastamiseks kehtestatud süsteem, mis kombineerib õiguste omajate õiglase hüvitise rahastamiseks kaht liiki tasu, nimelt ühelt poolt kindlasummalise tasu, mida kaitstud teoseid reprodutseerida võimaldavate seadmete tootja, importija või ühendusesisene omandaja maksab nende seadmete liikmesriigis turule viimisel enne reprodutseerimistegevust, ning teiselt poolt proportsionaalse tasu, mida kogutakse pärast reprodutseerimistegevust ning mis määratakse kindlaks ainuüksi ühikuhinnaga korrutatud tehtud koopiate arvu põhjal, kusjuures seda tasu on kohustatud maksma füüsilised või juriidilised isikud, kes teoseid kopeerivad, kui:
—
enne reprodutseerimistegevust makstav kindlasummaline tasu arvutatakse välja ainuüksi kiiruse alusel, millega seade võib koopiaid teha;
—
pärast reprodutseerimistegevust kogutav tasu varieerub olenevalt sellest, kas maksma kohustatud isik tegi selle tasu sissenõudmisel koostööd või mitte;
—
kombineeritud süsteemil kui tervikul ei ole mehhanisme, eelkõige tagasimaksmise mehhanismi, mis võimaldavad tegeliku kahju kriteeriumi ja kindlasummalisena kindlaksmääratava kahju kriteeriumi täiendavat kohaldamist erinevat liiki kasutajate suhtes.
(1) ELT C 24, 25.1.2014.
Full & Egal Universal Law Academy