7.9.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 294/5
Euroopa Kohtu (esimene koda) 2. juuli 2015. aasta otsus (Vestre Landsret’i eelotsusetaotlus – Taani) – Johannes Demmer versus Fødevareministeriets Klagecenter
(Kohtuasi C-684/13) (1)
((Eelotsusetaotlus - Põllumajandus - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühtne otsemaksete kava - Määrus (EÜ) nr 1782/2003 - Artikli 44 lõige 2 - Määrus (EÜ) nr 73/2009 - Artikli 34 lõike 2 punkt a - Mõiste „toetuskõlblik hektar” - Lennuvälja radade, ruleerimisteede ja pidurdusalade äärne maa - Kasutamine põllumajanduslikuks tegevuseks - Toetuskõlblikkus - Alusetult määratud põllumajandustoetuse tagastamine))
(2015/C 294/06)
Kohtumenetluse keel: taani
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Vestre Landsret
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Johannes Demmer
Vastustaja: Fødevareministeriets Klagecenter
Resolutsioon
1.
Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001, artikli 44 lõiget 2, ja nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006 ja (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003, artikli 34 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et põllumajandusmaa, mis koosneb lennujaama radasid, ruleerimisteid ja pidurdusalasid ümbritsevatest ohutusaladest, mille suhtes kehtivad erieeskirjad ja –piirangud, kujutab endast toetuskõlblikku hektarit tingimusel, et esiteks on põllumajandustootja, kes asjaomast maad haldab, selle maa kasutamisel oma põllumajanduslikuks tegevuseks piisavalt sõltumatu, ja teiseks, et ta saab korraldada seda tegevust nimetatud maal vaatamata piirangutele, mis tulenevad mittepõllumajandusliku tegevusega tegelemisest samal maal.
2.
Määruse nr 73/2009 artiklit 137 tuleb tõlgendada nii, et põllumajandustootja, keda teavitati enne 1. jaanuari 2010, et toetusõigused on talle antud alusetult, ei saa nende toetusõiguste seadustamiseks tugineda nimetatud artiklile.
Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses nr 1782/2003 ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid, mida on muudetud komisjoni 23. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2184/2005, artikli 73 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et põllumajandustootja oleks pidanud tõenäoliselt avastama, et maa, mille suhtes tal ei ole mingit paindlikkust selle kasutamisel oma põllumajanduslikuks tegevuseks ja/või millel ta ei saa selle tegevusega tegeleda piirangute tõttu, mis tulenevad mittepõllumajandusliku tegevusega tegelemisest samal maal, ei ole asjaomase toetuse saamiseks kõlblik. Hindamaks, kas asjaomane põllumajandustootja oleks makse põhjustanud vea saanud tõenäoliselt avastada, tuleb võtta aluseks toetuse maksmise hetk. Määruse nr 796/2004 artikli 73 lõike 4 kohane hindamine tuleb läbi viia iga asjaomase aasta kohta eraldi.
Määruse nr 796/2004, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 2184/2005, artikli 73 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas tuleb põllumajandustootjat pidada heauskseks, kui ta oli siiralt veendunud, et asjaomane maa oli toetuskõlblik. Põllumajandustootja heausksuse olemasolu tuleb määruse nr 796/2004 artikli 73 lõike 5 kohaldamisel hinnata iga asjaomase aasta puhul eraldi ning kõnealune heausksus peab kestma kuni neljanda aasta lõpuni pärast toetuse maksmise kuupäeva.
(1) ELT C 85, 22.3.2014.
Full & Egal Universal Law Academy