KOHTUJURISTI ETTEPANEK
NIILO JÄÄSKINEN
esitatud 17. juulil 2014 ( 1 )
Kohtuasi C‑422/13
Landesamt für Landwirtschaft, Umwelt und ländliche Räume des Landes Schleswig‑Holstein
versus
Uta Wree
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Schleswig‑Holsteinisches Oberverwaltungsgericht (Saksamaa))
„Eelotsusetaotlus — Ühine põllumajanduspoliitika — Ühtne otsemaksete kava — Määrus (EÜ) nr 73/2009 — Artikkel 34 — Mõiste „püsikarjamaa” — Järelhoolduses oleva prügila rekultiveeritud kattekiht — Mõiste „kasutamine peamiselt põllumajanduslikuks tegevuseks” põllumajandusmaa segakasutuse korral”
I. Sissejuhatus
1.
Ühtse otsemaksete kava kohaldamine eeldab „toetuskõlblikke hektareid”, nagu need on määratletud nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad, ( 2 ) artikli 34 lõike 2 punktis a.
2.
Seoses sellega, kas põhikohtuasjas kõne all olevad maa-alad on „toetuskõlblikud hektarid”, tekivad käesolevas kohtuasjas järgmised kaks küsimust:
—
Kas mõiste „püsikarjamaad” ( 3 ) kui mõiste „põllumajandusmaa” ( 4 ) määratlemise element võib hõlmata järelhoolduses oleva prügila kattekihti (edaspidi „vaidlusalused maa-alad”)?
—
Kui „põllumajandusmaad” kasutatakse ka muuks kui põllumajanduslikuks tegevuseks, siis kuidas tuleb mõista „peamiselt põllumajandustegevuseks” ( 5 ) kasutamise nõuet, mille täitmine on kõnealuste maa-alade toetuskõlblikkuse eelduseks?
3.
Need küsimused tulenevad sisuliselt eelotsusetaotlusest, mille Schleswig‑Holsteinisches Oberverwaltungsgericht (Schleswig‑Holsteini teise astme halduskohtus, Saksamaa) esitas Uta Wree ja Landesamt für Landwirtschaft, Umwelt und ländliche Räume des Landes Schleswig‑Holstein’i (Schleswig‑Holsteini liidumaa piirkondlik põllumajandus-, keskkonna- ja maapiirkondade amet; edaspidi „Landesamt”) vahelises vaidluses, mis puudutab toetuskõlbliku maana sellise ala arvessevõtmist, mis seisneb järelhoolduses oleva prügila rekultiveeritud kattekihis.
4.
Käesolevas kohtuasjas peab Euroopa Kohus seega võtma seisukoha põllumajandusõiguse kesksete mõistete suhtes, nagu mõiste „põllumajanduslik tegevus”, põllumajandusmaaks kvalifitseerimine ja toetuskõlblike hektarite kindlakstegemine ning põllumajandusliku majapidamise maa-ala kasutamine „peamiselt” põllumajanduslikuks tegevuseks. Olgu kõigepealt märgitud, et eelotsusetaotlus käsitleb ainult ühtse otsemaksete kava tingimusi ega puuduta ühtegi muud, näiteks rahvatervise, toiduohutuse või muude valdkondadega seotud kaalutlust.
II. Õiguslik raamistik
A. Määrus nr 73/2009
5.
Määruse nr 73/2009 põhjendus 7 on sõnastatud järgmiselt:
„[Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, lk 1; ELT eriväljaanne 03/40, lk 269)] tunnistati, et püsirohumaadel on keskkonnale positiivne mõju. Tuleks säilitada kõnealuse määruse meetmed olemasolevate püsirohumaade säilitamise soodustamiseks, et tagada see, et rohumaad ei muudeta suuremahuliselt haritavaks maaks.”
6.
Määruse nr 73/2009 artikli 2 punktide c ja h kohaselt kasutatakse määruses järgmisi mõisteid:
„c)
„põllumajanduslik tegevus” – põllumajandustoodete tootmine ja kasvatamine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine ning maa hoidmine heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, nagu on kehtestatud artiklis 6;
[…]
h)
„põllumajandusmaa” – viljelusmaa, püsirohumaa või püsikultuuride all olev maa-ala.”
7.
Määruse nr 73/2009 artiklis 34, mis sisaldub III jaotises „Ühtne otsemaksete kava”, on ette nähtud:
„1. Ühtse otsemaksete kava raames makstakse põllumajandustootjatele toetust toetuskõlbliku hektari kohta toetusõiguse aktiveerimisel. Aktiveeritud toetusõigused annavad õiguse nendega kindlaksmääratud summa maksmiseks.
2. Käesoleva jaotise kohaldamisel tähendab mõiste „toetuskõlblik hektar”:
a)
põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaad ning mis tahes maad, kus kasvatatakse lühikese raieringiga madalmetsa (CN‑kood ex 0602 90 41), mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks või peamiselt põllumajanduslikuks tegevuseks, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks […]
[…]”
B. Määrus nr 1120/2009
8.
Komisjoni määruses nr 1120/2009 ( 6 ) on kehtestatud nõukogu määruse nr 73/2009 III jaotises ette nähtud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad.
9.
Määruse nr 1120/2009 artikli 2 punkt c on sõnastatud järgmiselt:
„Määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotises ja käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
[…]
c)
„püsikarjamaa” – maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede looduslikuks kasvatamiseks (isekülvi teel) või harimiseks (külvamise teel) ning mis ei ole põllumajandusettevõtte külvikorraga hõlmatud viie aasta jooksul või kauem, välja arvatud maa, mis on tootmisest kõrvale jäetud […]; ning sel eesmärgil „rohi või muud rohttaimed” – kõik rohttaimed, mis tavapäraselt leiduvad looduslikel karjamaadel või mis tavaliselt sisalduvad liikmesriigi (kas loomade karjatamiseks mõeldud või mitte) karja- või rohumaade jaoks mõeldud seemnete segudes […].”
10.
Määruse nr 1120/2009 artiklis 9 on sätestatud:
„Kui põllumajandusettevõtte põllumajandusmaad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, käsitatakse kõnealust maad määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 34 lõike 2 punkti a kohaldamisel peamiselt põllumajandustegevuseks kasutatava maana, kui mittepõllumajandusliku tegevuse intensiivsus, laad, kestus ega ajastus ei kahjusta oluliselt põllumajandustegevust.
Liikmesriigid kehtestavad kriteeriumid esimese lõigu rakendamiseks oma territooriumil”.
III. Põhikohtuasi, eelotsuse küsimus ja menetlus Euroopa Kohtus
11.
U. Wree on loomaarst ja ta tegeleb lambakasvatusega. Ta kasvatab lambaid ja tapatallesid. Ta karjatab lambaid mitmel Põhja-Friisimaa maakonnas ja Schleswig-Flensburgi maakonnas asuval rohealal.
12.
Karjamaade hulka kuuluvad ka Ahrenshöfti prügila rekultiveeritud kattekiht Põhja-Friisimaa maakonnas ja Schleswig‑Haferteichi prügila rekultiveeritud kattekiht Schleswig‑Flensburgi maakonnas (edaspidi koos „prügilad”). Mõlemas maapealses prügilas on jäätmete ladestamine lõpetatud. Ahrenshöfti prügila on praegu veel sulgemisfaasis ja läheb peatselt üle järelhooldusfaasi, samas kui Schleswig-Haferteichi prügila on juba järelhooldusfaasis. Olgu märgitud, et eelotsusetaotlus puudutab ainult teist olukorda, kuigi selles on kirjeldatud ka Ahrenshöfti prügila olukorda.
13.
U. Wree ja kõnealuse kahe prügila käitajate vahel sõlmitud lepingute kohaselt on U. Wreel õigus tasuta karjatada oma lambaid karjamaadel, mille moodustab nende kahe prügila rekultiveeritud kattekiht.
14.
U. Wree taotles 11. mai 2010. aasta koondtaotlusega Landesamtilt ühtseid otsemakseid 2010. aastaks. Landesamt jättis taotluse rahuldamata. U. Wree deklareeris tema kasutuses olevate toetuskõlblike alade pindalaks 25,5098 hektarit, mis hõlmas ka mõlema prügila territooriumile jäävaid rohealasid. Landesamt leidis, et toetuskõlblik ala oli ainult 5,7243 hektarit, ja väitis, et ülejäänud ala ei ole kantud põllumajandusmaade registrisse. Landesamti hinnangul ei ole see ala põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatav maa.
15.
U. Wree esitas selle otsuse peale vaide. Ta väitis, et ta kasutab prügilate alasid karjamaana lammaste pidamiseks ning et ta tasandab ja niidab osa sellest maa-alast. Ta väitis oma vaide põhjendamiseks samuti, et prügilate pinda võib kasutada lambakarjamaana täies ulatuses ja piiranguteta.
16.
Landesamt jättis U. Wree vaide 31. märtsi 2011. aasta otsusega põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Landesamt põhjendas oma otsust sellega, et kaebaja taotluse esemeks olevad maa-alad ei ole mitte kasutatavad põllumajandusmaad määruse nr 73/2009 tähenduses, vaid suletud prügilad prügilaid reguleeriva määruse (Deponieverordnung) ( 7 ) tähenduses.
17.
U. Wree esitas 15. aprillil 2011 selle otsuse peale kaebuse Schleswig-Holsteinisches Verwaltungsgerichtile (Schleswig‑Holsteini halduskohus). Ta väitis oma kaebuse põhjendamiseks, et vaidlusaluste maa-alade kasutuse peamine eesmärk ei ole kasutamine suletud prügilana, sest suletud prügila puhul on tegemist seisundiga, mitte kasutamisega. Landesamt seevastu väidab, et kõnealuseid maa-alasid kasutatakse peamiselt järelhoolduses olevate prügilatena ja et prügilate stabiilsuse huvides võib nendel aladel järelevalve all lambaid karjatada. Landesamti sõnul on prügilate käitajad vaidlusalused maa-alad U. Wreele tasuta kasutada andnud peamiselt selleks, et hoida ära soovimatuid bioloogilisi protsesse, mis mõjutavad prügilate stabiilsust.
18.
Schleswig-Holsteinisches Verwaltungsgericht rahuldas 19. jaanuari 2012. aasta otsusega U. Wree kaebuse. Ta leidis, et U. Wreel on õigus ühtsetele otsemaksetele 2010. aasta eest ja et toetuse arvutamisel tuleb arvesse võtta ka prügilate ala. Landesamt esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule.
19.
Leides, et põhikohtuasja lahendus sõltub liidu õiguse tõlgendusest, otsustas Schleswig‑Holsteinisches Oberverwaltungsgericht 15. juuli 2013. aasta otsusega menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas põllumajandusmaaks [määruse nr 73/2009] artikli 34 lõike 2 punkti a tähenduses tuleb pidada ka maa-ala, mida kasutatakse küll ka põllumajanduslikuks tegevuseks (karjamaana lammaste pidamiseks), kuid mis moodustab siiski järelhoolduses oleva prügila kattekihi?”
20.
U. Wree, Landesamt, Taani valitsus ja Euroopa Komisjon esitasid kirjalikud seisukohad. Kohtuistungit ei peetud.
IV. Analüüs
A. Sissejuhatavad märkused
21.
Eelotsuse küsimusele vastamiseks tuleb üksteise järel analüüsida mõistet „põllumajanduslik tegevus”, põllumajandusmaaks kvalifitseerimist ja toetuskõlblike hektarite kindlakstegemist ning põllumajandusliku majapidamise maa-ala kasutamist „peamiselt” põllumajanduslikuks tegevuseks.
B. Mõiste „põllumajanduslik tegevus ” käesolevas asjas
22.
Landesamt väidab, et maa-ala kasutamine järelhoolduses oleva prügila kattekihina ei ole põllumajanduslik kasutamine, vaid kuulub jäätmehoolduse alla. Selle ala kasutamine karjamaana on vahend, mis vastab sellise kasutuse eesmärkidele.
23.
Sellegipoolest paistavad nii Landesamt kui ka komisjon möönvat, et neid alasid kasutatakse ka põllumajanduslikul eesmärgil, kuna U. Wree karjatab oma lambaid vaidlusalustel maa-aladel tulu saamise eesmärgil.
24.
Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole Euroopa Kohtule esitanud sõnaselgelt küsimust, kas see, et U. Wree karjatab oma lambaid karjamaadel, mis koosnevad kahe prügila rekultiveeritud kattekihist, tähendab, et U. Wree tegevus tuleb kvalifitseerida „põllumajanduslikuks tegevuseks” määruse nr 73/2009 artikli 2 punkti c tähenduses.
25.
Minu hinnangul võib lammaste karjatamist aladel, mis koosnevad prügila rekultiveeritud kattekihist, siiski iseenesest käsitada põllumajandusliku tegevusena, kuna see tegevus seisneb määruse nr 73/2009 artikli 2 punkti c tähenduses „põllumajandusloomade aretamises ja pidamises” erinevalt näiteks mittetulunduslikust tegevusest.
26.
Seevastu ei leia ma, et tegevust, mis seisneb lammaste karjatamises karjamaadel, mis koosnevad prügila rekultiveeritud kattekihist, võiks pidada „maa hoidmi[seks] heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes”, nagu on ette nähtud määruse nr 73/2009 artikli 2 punktis c. Selles osas nõustun ma seega Landesamti arvamusega, et kuigi prügila järelhooldus on seotud ka keskkonnakaitsega, ei ole siiski tegemist „maa hoidmi[sega] heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes”, mis on määruse nr 73/2009 artikli 2 punkti c kohaselt samuti käsitatav põllumajandusliku tegevusena.
27.
Minu hinnangul peab see olema nii seetõttu, et on keeruline nõustuda, et endise prügila koht – isegi kui see on järelhoolduse faasis – vastaks „heade põllumajandustingimuste” nõudele, mis on sätestatud määruse nr 73/2009 artikli 2 punktis c. ( 8 ) Kohad, kus maad saab lihtsalt hoida heades põllumajandustingimustes, ei vaja sel määral tervisekaitsega seotud järelevalvet nagu põhikohtuasjas käsitletavad prügilad.
28.
Pealegi, nagu komisjon õigesti märgib, eeldab põllumajandusmaa mõiste tõlgendamine, et tehakse kindlaks, kas kõnealuseid maa-alasid saab kvalifitseerida „maaks”, kuna määruse nr 1120/2009 artikli 2 punktis c sisalduv püsikarjamaade määratlus viitab sellele sõnale, või kas vastupidi tuleb mõlema prügila rekultiveeritud kattekihti pidada mõiste „rajatis” alla kuuluvaks. Nimelt, sarnaselt komisjoniga leian ma, et karjamaa peab iseenesest olema maa ning rajatis ega hoone ei saa vastata karjamaa määratlusele. ( 9 )
29.
U. Wree väidab oma kirjalikes seisukohtades, et kattekiht kui selline asetseb pealpool gaasi dreenikihti ja vahekihti. U. Wree sõnul koosneb see kahest osast ehk mineraalkihist ja isolatsioonkihist. Prügila alumises osas on mineraalkiht Trisoplastist, mis on liiva, bentoniidi ja polümeeri segu. Prügila pealmises osas koosneb mineraalkiht 50 sentimeetrist savist.
30.
Prügilad on seega kaetud erinevate kihtidega. Kuigi prügilate rekultiveeritud kattekiht on mujalt toodud, sisaldab see siiski looduslikus pinnases esinevaid materjale ehk liiva ja savi. Sellest järeldub minu hinnangul, et ei ole põhjust asuda seisukohale, et mis tahes ümber paigutatud pinnast tuleb tingimata pidada rajatise osaks. Vastupidi, miski ei välista, et prügila rekultiveeritud kattekihti võib pidada maaks, kuna selle ülesanne on just olla võimalikult lähedane rohu ja muude rohttaimedega kaetud looduslikule pinnasele. Samuti on kiirteede teepeenarde puhul tegemist pinnase ümberpaigutamise tulemusel tekkinud maaga, kuid seda ei eristata looduslikust pinnasest pärast rekultiveeritud kattekihi lisamist. On aga selge, et niisugused alad kuuluvad maa mõiste alla. Seega leian ma, et prügila rekultiveeritud kattekihti võib õiguslikult pidada maaks.
C. Põllumajandusmaaks kvalifitseerimine ja „toetuskõlblike hektarite ” kindlakstegemine
31.
Määruse nr 73/2009 artikli 34 lõike 2 punktist a nähtub, et „toetuskõlblik hektar” kuulub vaieldamatult põllumajandusmaa hulka. Nagu kohtujurist Mazák on juba tõdenud, tähistab väljend „toetuskõlblik hektar” mis tahes põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavat haritavat maad või püsikarjamaad, välja arvatud püsikultuuride või metsa all olevad pindalad. ( 10 )
32.
Lisaks ei saa vastavalt Euroopa Kohtu antud tõlgendusele toetuskõlbliku pindala kindlaksmääramisel arvesse võtta selliseid maastikuelemente nagu teepeenrad, teed ja kraavid. ( 11 )
33.
Seevastu püsikarjamaa on põllumajandusmaa. Sellega seoses viitan ma määruse nr 1120/2009 artiklile 2, mille kohaselt püsikarjamaad on „maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede looduslikuks kasvatamiseks (isekülvi teel) või harimiseks (külvamise teel) ning mis ei ole põllumajandusettevõtte külvikorraga hõlmatud viie aasta jooksul või kauem, välja arvatud maa, mis on tootmisest kõrvale jäetud, […] ning sel eesmärgil „rohi või muud rohttaimed” – kõik rohttaimed, mis tavapäraselt leiduvad looduslikel karjamaadel või mis tavaliselt sisalduvad liikmesriigi (kas loomade karjatamiseks mõeldud või mitte) karja- või rohumaade jaoks mõeldud seemnete segudes”.
34.
Kohtuotsuses Landkreis Bad Dürkheim ( 12 ) tõlgendas Euroopa Kohus määruse nr 1782/2003 artikli 44 lõiget 2, mille kohaldamisala oli määruse nr 73/2009 artikli 34 omaga identne. Euroopa Kohus leidis, et maa liigitamine„viljelusmaaks” või „püsirohumaaks” ning seega „põllumajandusmaaks”sõltub kõnealuse maa-ala tegelikust kasutusest (kohtujuristi kursiiv). ( 13 )
35.
Käesolevas asjas ei saa minu hinnangul ei vaidlusaluste maa-alade kvalifitseerimist karjamaa mõiste seisukohalt ega nende tegelikku kasutamist sellel eesmärgil tõsiselt kahtluse alla seada.
D. Põllumajandusliku majapidamise maa-ala kasutamine peamiselt põllumajanduslikuks tegevuseks
36.
Määruse nr 1120/2009 artiklis 9 on täpsustatud, millistel tingimustel põllumajandusettevõtte põllumajandusmaad, mida kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, võib siiski käsitada määruse nr 73/2009 artikli 34 lõike 2 punkti a kohaldamisel „peamiselt” põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatava maana. Vastavalt määruse nr 1120/2009 artikli 9 esimesele lõigule on see nii juhul, „kui mittepõllumajandusliku tegevuse intensiivsus, laad, kestus ega ajastus ei kahjusta oluliselt põllumajandustegevust”. Artikli 9 teise lõigu kohaselt kehtestavad liikmesriigid kriteeriumid selle sätte rakendamiseks oma territooriumil.
37.
Käesolevas kohtuasjas tuleb seega analüüsida, kas prügila järelhooldusele omased toimingud kahjustavad oluliselt põllumajanduslikku tegevust oma intensiivsuse, laadi, kestuse või ajastuse tõttu.
38.
Minu hinnangul on maa-ala ja tegevuse objektiivsed tunnused määrava tähtsusega analüüsimisel, kas ala võib käsitada põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatava maana ja kas mittepõllumajanduslik tegevus kahjustab „oluliselt” põllumajanduslikku tegevust. Põllumajandustootja subjektiivne arvamus ei saa olla määrava tähtsusega, nagu põhjendatult märgib Taani valitsus. Lisaks võivad teatud juhtudel maa-ala või tegevuse objektiivsed tunnused tõepoolest põllumajanduslikku tegevust oluliselt kahjustada. ( 14 )
39.
Siseriikliku kohtu ülesanne on kontrollida, kas U. Wree põllumajanduslikku tegevust kahjustab oluliselt mittepõllumajanduslikku laadi tegevus, mis seisneb prügilate sulgemise ja järelhooldusega seotud konkreetsetes meetmetes. Vaidlusaluste maa-alade kasutamine endiste prügilate kattena ei ole iseenesest määrava tähtsusega. Seevastu tuleb analüüsida toiminguid, mida nende käitajad teevad selleks, et täita prügilaid reguleerivatest liidu ja siseriiklikest õigusnormidest tulenevaid kohustusi. ( 15 )
40.
Lõpetuseks olgu lisaks märgitud, et kohtuotsuses Landkreis Bad Dürkheim ( 16 ) kaalus Euroopa Kohus samuti juhtimise mõistet ja tõdes, et see ei tähenda, „et põllumajandustootjal on asjassepuutuva maa-ala põllumajanduslikel eesmärkidel kasutamisel piiramatu käsutusõigus”. Ta järeldas, et vastupidi – „põllumajandustootja peab sellel maa-alal põllumajandusliku tegevuse korraldamisel olema piisavalt sõltumatu, mida aga peab hindama eelotsusetaotluse esitanud kohus, võttes arvesse kõiki käesoleva kohtuasja asjaolusid”. ( 17 ) Ma leian, et piisava sõltumatuse kriteeriumi võib mutatis mutandis kasutada selle hindamisel, kas muud tegevused kahjustavad oluliselt põllumajanduslikku tegevust.
41.
Seega teen ma Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsuse küsimusele, et määruse nr 73/2009 artikli 34 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et niisugune maa-ala, nagu on kõne all põhikohtuasjas, on käsitatav selle sätte tähenduses põllumajandusmaana, kui lambakasvatuseks kasutatavat karjamaad saab seal kasutada, ilma et endise prügila käitamiseks vajalikud meetmed seda oluliselt kahjustaksid. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas see ka tegelikult nii on.
V. Ettepanek
42.
Eespool toodut arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Schleswig‑Holsteinisches Oberverwaltungsgerichtile (Saksamaa) järgmiselt:
Rohu või muude rohttaimedega kaetud maa-ala, mis moodustab järelhoolduses oleva prügila kattekihi ja mida kasutatakse ka lammaste karjatamiseks, tuleb pidada nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003, artikli 34 lõike 2 punkti a tähenduses põllumajandusmaaks, kui selle tegevusega on võimalik seal tegeleda, ilma et endise prügila käitamiseks vajalikud meetmed seda oluliselt kahjustaksid. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas see ka tegelikult nii on.
( 1 ) Algkeel: prantsuse.
( 2 ) Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, lk 16 ja parandus ELT 2010, L 43, lk 7).
( 3 ) Vt komisjoni 29. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1120/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) III jaotises sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 316, lk 1), artikli 2 punkt c.
( 4 ) Vt määruse nr 73/2009 artikli 34 lõike 2 punkt a.
( 5 ) Vt määruse nr 1120/2009 artikkel 9.
( 6 ) Vt 3. joonealune märkus.
( 7 ) 27. aprilli 2009. aasta määrus (BGBl. 2009 I, lk 900).
( 8 ) Olgu meenutatud, et vaidlusalused maa-alad on U. Wree kasutuses tasuta.
( 9 ) Komisjon nimetab näitena olukordadest, kus tegemist ei ole maaga, maja katusel asuvaid karjamaid.
( 10 ) Kohtujuristi ettepanek, kohtuasi Landkreis Bad Dürkheim (C‑61/09, EU:C:2010:265, punkt 23).
( 11 ) Kohtuotsus Vonk Noordegraaf (C‑105/13, EU:C:2014:1126, punkt 47).
( 12 ) C‑61/09, EU:C:2010:606, punktid 36–37.
( 13 ) Selles kohtuotsuses tunnistas Euroopa Kohus samuti, et see, kui maatükid, mida tegelikult kasutatakse viljelusmaa või püsirohumaana, on kasutuses peamiselt looduskaitse ja maastikuhoolduse eesmärgil, ei saa takistada nende käsitamist põllumajandusmaana (punkt 38).
( 14 ) Näiteks on võimalik, et kiirteede või lennujaamade taimkattega teepeenardel asuva karjamaa suhtes kehtivad sellised turvapiirangud, et põllumajandustootja kaotab ajakava või karjamaadele juurdepääsu osas igasuguse iseseisvuse, mistõttu mittepõllumajanduslik tegevus kahjustab oluliselt põllumajanduslikku tegevust.
( 15 ) Vastavalt Saksa jäätmete ringlussevõtu edendamise ja keskkonnahoidliku kõrvaldamise tagamise seaduse (Gesetz zur Förderung der Kreislaufwirtschaft und Sicherung der umweltverträglichen Beseitigung von Abfällen (Kreislaufwirtschafts‑ und Abfallgesetz, 27.9.1994 (BGBl. 1994 I, lk 2705)) § 3 lõikele 10 on prügilad jäätmete kõrvaldamiseks mõeldud rajatised või seadmed. Need jäävad igal juhul prügilateks nii kauaks, kui nende suhtes kehtib järelhoolduse kohustus või ohutusnõuded.
( 16 ) EU:C:2010:606, punkt 61.
( 17 ) Ibidem (punkt 62).
Full & Egal Universal Law Academy