23.3.2013
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 86/14
Saksamaa Liitvabariigi 31. jaanuaril 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 21. novembri 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-270/08: Saksamaa Liitvabariik versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-54/13 P)
2013/C 86/22
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: T. Henze, Rechtsanwalt C. von Donat ja Rechtsanwalt J. Lipinsky)
Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Hispaania Kuningriik, Madalmaade Kuningriik, Prantsuse Vabariik
Apellandi nõuded
Apellant palub:
1.
tühistada esiteks Euroopa Liidu Üldkohtu 21. novembri 2012. aasta otsus kohtuasjas T-270/08: Saksamaa Liitvabariik, Hispaania Kuningriik (menetlusse astuja), Prantsuse Vabariik (menetlusse astuja) ja Madalmaade Kuningriik (menetlusse astuja) vs. Euroopa Komisjon, mis puudutab komisjoni 29. aprilli 2008. aasta otsuse K(2008) 1615 lõplik, millega vähendati Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetust Ida-Berliini (Saksamaa) kui eesmärgi 1 alla kuuluva piirkonna rakenduskavale (1994-1999), mida anti vastavalt komisjoni 5. augusti 1994. aasta otsusele K(94) 1973, tühistamist, ning teiseks tühistada eespool viidatud otsus K(2008) 1615 lõplik;
2.
mõista komisjonilt välja kohtukulud.
Väited ja peamised argumendid
Apellant põhjendab oma apellatsioonkaebust nelja väitega:
Esimene väide: Üldkohus rikkus määruse nr 4253/88 (1) artikli 24 lõiget 2 koostoimes määruse nr 2988/95 (2) artikliga 1 ning volituste andmise põhimõtet (EÜ artikkel 5, nüüd ELL artikli 5 lõige 2 ja ELTL artikkel 7), kuna kohus leidis vaidlustatud otsuses valesti, et ka pelgad siseriiklike ametivõimude toime pandud haldusvead kujutavad endast „eeskirjade eiramist”, mis annavad komisjonile määruse nr 4253/88 artikli 24 lõike 2 alusel teha finantskorrektsioone.
Teine väide: Üldkohus rikkus samuti määruse nr 4253/88 artikli 24 lõiget 2 koostoimes volituste andmise põhimõttega (ELL artikli 5 lõige 2 ja ELTL artikkel 7), kuna kohus leidis valesti, et komisjon on pädev tegema finantskorrektsioone ekstrapoleerimise kujul (teise väite esimene osa). Isegi kui määruse nr 4253/88 artikli 24 lõikest 2 on võimalik tuletada, et komisjon on pädev ekstrapoleerimise teel summasid vähendama, on Üldkohus siiski rikkunud õigusnormi, kui ta kinnitas ekstrapoleerimise läbiviimise korra. Esiteks ei tohtinud komisjon talle etteheidetud vigu kvalifitseerida süsteemseteks kogu rakenduskava osas ning ega ekstrapoleerida selleks arvutatud veamäära kogu kava suhtes. Teiseks ei tohtinud komisjon kasutada seda uurimistehnikat, mida ta kasutas, selleks et ekstrapoleerimise teel vähendada kogu kava osas summasid (teise väite teine osa). Lõpuks kuna komisjon ekstrapoleeris mittetüüpilisi vigu ja tegi kindlasummalisi korrektsioone, vähendas komisjon rakenduskavas ebaproportsionaalselt rahalist osalust (teise väite kolmas osa).
Kolmas väide: Vaidlustatud kohtuotsuses rikutakse ka määruse nr 4253/88 artikli 24 lõiget 2 ning volituste andmise põhimõtet, kuna Üldkohus tõdes valesti, et komisjon on pädev tegema kindlasummalisi finantskorrektuure (kolmanda väite esimene osa). Isegi kui komisjonil oleks selline pädevus teha kindlasummalisi finantskorrektuure, on Üldkohus siiski rikkunud õigusnormi, kinnitades komisjoni ebaproportsionaalsed kindlasummalised finantskorrektsioonid (kolmanda väite teine osa).
Neljas väide: Lõpuks rikkus Üldkohus põhjendamiskohustust, mis kohtul lasub Üldkohtu kodukorra artikli 81 ning Euroopa Kohtu põhikirja artikli 36 ja artikli 53 lõike 1 alusel, kuna vaidlustatud kohtuotsuse põhjendustest ei ilmne, et Üldkohus analüüsis hageja argumenti kindlasummaliste finantskorrektuuride õigusvastasuse kohta (hagiavalduse teise väite esimene osa) või millistele kaalutlustele Üldkohus tugines selle argumendi tagasilükkamisel.
(1) Nõukogu 19. detsembri 1988. aasta määruse (EMÜ) nr 4253/88, millega nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, lk 1).
(2) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus(EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, lk 1; ELT eriväljaanne 01/01, lk 340).
Full & Egal Universal Law Academy