3.8.2013
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 226/3
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de Primera Instancia de Palma de Mallorca (Hispaania) 22. mail 2013 — Barclays Bank S.A. versus Sara Sánchez García ja Alejandro Chacón Barrera
(Kohtuasi C-280/13)
(2013/C 226/05)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Juzgado de Primera Instancia de Palma de Mallorca
Põhikohtuasja pooled
Sissenõudja: Barclays Bank S.A.
Võlgnikud: Sara Sánchez García ja Alejandro Chacón Barrera
Eelotsuse küsimused
1.
Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes ja ühenduse õiguse põhimõtteid tarbija suhtes soodsalt toimimise ja lepingulise tasakaalu kohta tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus hüpoteeke reguleerivad Hispaania õigusnormid, mis näevad küll ette, et hüpoteegipidaja võib nõuda lisatagatist, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtus väheneb 20 % võrra, ent ei sätesta hüpoteegi realiseerimise menetluse raames tarbijale/laenusuhte ja täitemenetluse võlgnikule võimalust nõuda eelneva vastupidise hindamise alusel, et hindamisel kindlaks määratud väärtus vaadataks uuesti läbi, vähemasti LEC artikli 671 mõttes, kui see väärtus on hüpoteegi seadmise ja hüpoteegi realiseerimise vahelises ajavahemikus kasvanud samaväärses või suuremas proportsioonis?
2.
Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes ja ühenduse õiguse põhimõtteid tarbija suhtes soodsalt toimimise ja lepingulise tasakaalu kohta tuleb tõlgendada nii, et hüpoteegi realiseerimist reguleerivad Hispaania menetlusnormid, mis näevad ette, et võlausaldaja/sissenõudja võib hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundmüügil omandada hinna eest, mis vastab 50 % selle hindamisel kindlaks määratud väärtusest (praegu 60 %), mis tähendab, et tarbijat/laenusuhte ja täitemenetluse võlgnikku karistatakse õigustamatult 50 % ulatuses (praegu 40 % ulatuses) kinnisasja hindamisel kindlaks määratud väärtusest?
3.
Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes ja ühenduse õiguse põhimõtteid tarbija suhtes soodsalt toimimise ja lepingulise tasakaalu kohta tuleb tõlgendada nii, et eksisteerib õiguse kuritarvitamine ja alusetu rikastumine, kui võlausaldaja/sissenõudja nõuab pärast hüpoteegiga koormatud vara sundmüügil omandamist hinna eest, mis vastab 50 % hindamisel kindlaks määratud väärtusest (praegu 60 %), et puuduoleva summa osas määrataks täitmine võla täielikuks sissenõudmiseks, ehkki sundmüüdud vara hindamisel kindlaks määratud või tegelik väärtus ületab kogu võlasummat ja ning vaatamata sellele, et siseriiklikud menetlusnormid võimaldavad selliselt toimida?
4.
Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes ja ühenduse õiguse põhimõtteid tarbija suhtes soodsalt toimimise ja lepingulise tasakaalu kohta tuleb tõlgendada nii, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundmüük hindamisel kindlaks määratud ja/või tegeliku väärtuse eest, mis ületab hüpoteegiga tagatud laenu kogusummat, tingib LEC artikli 570 kohaldamise, mis asendab LEC artiklid 579 ja 671 ning et sellest tulenevalt tuleb hüpoteegipidaja nõue lugeda täies ulatuses täidetuks?
Full & Egal Universal Law Academy