11.1.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 9/18
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu) 14. oktoobril 2013 — eVigilo Ltd versus Priešgaisrinės apsaugos ir gelbėjimo departamentas prie Vidaus reikalų ministerijos
(Kohtuasi C-538/13)
2014/C 9/28
Kohtumenetluse keel: leedu
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu)
Põhikohtuasja pooled
Kassatsioonkaebuse esitaja: eVigilo Ltd
Teine menetlusosaline: Priešgaisrinės apsaugos ir gelbėjimo departamentas prie Vidaus reikalų ministerijos
Eelotsuse küsimused
1.
Kas riigihankeid käsitlevaid Euroopa Liidu õiguse sätteid – direktiivi [89/665, mida on muudetud direktiiviga] 2007/66 (1) artikli 1 lõike 1 kolmandat lõiku, kus on sätestatud pakkujate õiguste, mida on rikutud, kaitsmise tõhususe ja kiiruse põhimõtted, direktiivi 2004/18 artiklit 2, mis näeb ette pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtted, ning direktiivi 2004/18 (2) artikli 44 lõiget 1 ja artikli 53 lõike 1 punkti a, millega on ette nähtud majanduslikult soodsaima pakkumuse esitajaga lepingu sõlmimise kord – tuleb tõlgendada koos või eraldi (kuid ilma, et see nimetatud sätteid piiraks) nii, et:
a)
kui pakkuja on saanud teada, et mõnel teisel pakkujal võib olla märkimisväärne seos hankija ekspertidega, kes pakkumusi hindasid, ja (või) ta on saanud teada, et see pakkuja võib olla erandlikus olukorras põhjusel, et ta on varem teinud vaidlusaluse hankemenetlusega seoses ettevalmistustöid, ning kui hankija ei ole neid asjaolusid silmas pidades mingeid meetmeid rakendanud, siis kas ainuüksi sellest teabest piisab, et esitada mõnele läbivaatavale asutusele nõue tunnistada hankija tegevus seadusevastaseks, kuna hankija ei ole hankemenetluses taganud läbipaistvust ja objektiivsust, ning kaebuse esitaja ei ole lisaks kohustatud konkreetselt tõendama, et kõnealused eksperdid toimisid erapoolikult?
b)
läbivaatav asutus ei ole pärast seda, kui ta on tuvastanud, et kaebuse esitaja eespool kirjeldatud nõue on põhjendatud, kohustatud selle üle otsustamisel, mis tagajärjed võivad kaebuse põhjustel olla hankemenetluse tulemustele, võtma arvesse asjaolu, et pakkujate esitatud pakkumuste hindamine oleks sisuliselt andnud sama tulemuse, kui pakkumusi hinnanud ekspertide seas ei oleks olnud erapoolikuid hindajaid?
c)
pakkuja saab majanduslikult soodsaimaile pakkumusele esitatavate kriteeriumide sisu, mis oli hanketingimustes määratletud kvalitatiivselt ja abstraktselt (nagu näiteks täielikkus ja vastavus hankija vajadustele) ja millele vastava pakkumuse sai pakkuja esitada, (lõplikult) teada alles siis, kui hankija hindas nende kriteeriumide alusel esitatud pakkumusi ning andis huvitatud isikutele põhjalikku teavet tehtud otsuste põhjuste kohta, ning siseriiklikus õiguses läbivaatamismenetluse kohta ette nähtud aegumisperioodi saab pakkuja suhtes kohaldada alles sellest hetkest alates?
2.
Kas direktiivi 2004/18 artikli 53 lõike 1 punkti a kohaldatuna koos sama direktiivi [artiklis] 2 sätestatud lepingute sõlmimise põhimõtetega tuleb tõlgendada nii, et hankijatel on keelatud kehtestada pakkujate esitatud pakkumuste hindamise korda (ja seda kohaldada), mille tulemused sõltuvad sellest, kui põhjalikult on pakkujad tõendanud, et nende pakkumused vastavad hankedokumentides määratletud tingimustele, st mida põhjalikumalt (pikemalt) on pakkuja kirjeldanud oma pakkumuse vastavust hanketingimustele, seda rohkem punkte tema pakkumus saab?
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas (ELT 2007, L 335, lk 31).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT 2004, L 134, lk 1; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132).
Full & Egal Universal Law Academy