8.2.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 39/8
Orange’i, varem France Télécom, 28. novembril 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 16. septembri 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas T-258/10: Orange versus komisjon
(Kohtuasi C-621/13 P)
2014/C 39/15
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellant: Orange, varem France Télécom (esindajad: advokaadid H. Viaene ja D. Gillet)
Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Prantsuse Vabariik, Département des Hauts-de-Seine, Sequalum SAS
Apellandi nõuded
—
tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 16. septembri 2013. aasta otsus kohtuasjas T-258/10: Orange vs. Euroopa Komisjon ja kui Euroopa Kohus on seisukohal, et tal on kogu vajalik teave selleks, et asi ise sisuliselt lõplikult lahendada, siis tühistada komisjoni 30. septembri 2009. aasta otsus C(2009) 7426 lõplik, mis käsitles Délégation de Service Public (DSP) kulude hüvitamist kiire lairibaühendusvõrgu rajamise ja käitamise eest Hauts-de-Seine departemangus (riigiabi N 331/2008 — Prantsusmaa);
—
teise võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja saata kohtuasi tagasi uueks arutamiseks Üldkohtule;
—
mõista kõik kohtukulud, välja arvatud Prantsuse Vabariigi kohtukulud, välja komisjonilt, departemangult ja Sequalumilt;
—
otsustada, et Prantsuse Vabariik kannab ise oma kohtukulud.
Väited ja peamised argumendid
Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse põhjendamiseks neli väidet.
Esiteks leiab apellant, et Üldkohus rikkus põhjendamiskohustust, mis tuleneb Euroopa Kohtu põhikirja artiklist 36 ja artikli 53 esimesest lõigust, sest ta uuris turutõkke puudumise väidet puudulikult ja vastuoluliselt. Apellant heidab Üldkohtule täpsemalt ette seda, et viimane lükkas tagasi tema argumendi, et projekti THD 92 ei saanud kvalifitseerida üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks, kuna puudus turutõke, mis tuleneks analoogset teenust pakkuvate konkureerivate operaatorite olemasolust.
Teiseks heidab apellant Üldkohtule ette õigusnormi rikkumist hinnangus, mis anti hetkele, mil sellise turutõkke olemasolu tuleb hinnata. Hageja arvates tuleb turutõkke olemasolu hinnata ajal, mil turutõket korrigeeriv meede vastu võetakse.
Kolmandaks heidab apellant Üldkohtule ette õigusnormi rikkumist suuniste (1) punkti 78 tõlgendamisel, leides, et „üksasjalik analüüs”, mis tuleb läbi viia tavapärases mustas piirkonnas kavandatava mis tahes riigiabi suhtes, ei tähenda, et algatada tuleb ametlik uurimismenetlus ELTL artikli 108 lõike 2 mõttes.
Viimaseks leiab apellant, et Üldkohtu järeldus, mille kohaselt hüvitist ei maksta piirkondade eest, kus sisemine tasuvuslävi jääb vahemikku 9–10,63%, on ilmselgelt väär. Seetõttu on väärad Üldkohtu sellest seisukohast tulenevad õiguslikud tagajärjed, st nii liiga suure hüvitise puudumine kui järelikult ka projekti vastavus kohtuotsusest Altmark tuleneva kolmandale kriteeriumile.
(1) Komisjoni teatis — Ühenduse suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga EMPs kohaldatav tekst (ELT C 235, lk 7).
Full & Egal Universal Law Academy