8.2.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 39/12
Villeroy & Boch Austria GmbH 29. novembril 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 16. septembri 2013. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-373/10, T-374/10, T-382/10 ja T-402/10: Villeroy & Boch Austria GmbH jt versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-626/13 P)
2014/C 39/18
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: Villeroy & Boch Austria GmbH (esindajad: advokaadid A. Reidlinger ja J. Weichbrodt)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
Apellant palub:
—
tühistada Üldkohtu (neljas koda) 16. septembri 2013. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-373/10, T-374/10, T-382/10 ja T-402/10 tervikuna osas, milles sellega jäetakse hagi rahuldamata ja milles see puudutab hagejat;
—
teise võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsuses väljendatud kostja 23. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4185 (lõplik) artikkel 1 osas, milles see puudutab hagejat;
—
kolmanda võimalusena vähendada kohaselt hagejale kostja 23. juuni 2010. aasta vaidlustatud otsuse artiklis 2 määratud trahvisummat;
—
neljanda võimalusena saata asi uue otsuse tegemiseks tagasi Üldkohtule;
—
mõista kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
1.
Apellatsioonkaebuse esimeses väites heidab hageja ette, et Üldkohus rikkus Austrias väidetavalt aset leidnud rikkumisele hinnangu andmisel õigusnormi. Üldkohus võtab enda otsuse aluseks tuvastused ja põhjendused, mis ei olnud eelnevalt komisjoni vaidlustatud otsuse ega kaebuse esemeks. Samas jäeti hageja olulised väited käsitlemata või esitati neid valesti.
2.
Apellatsioonkaebuse teises väites heidab hageja Üldkohtule ette, et viimane kvalifitseeris õiguslikult ja tegelikult erinevad tegevused juriidiliselt üheks, keeruliseks ja vältavaks tegevuseks (single, complex and continuous infringement — SCCI), mida ei olnud hageja arvates õiguslikult võimalik teha juba seetõttu, et koos uuritud tegevused ei täienda üksteist. Sellisena Üldkohtu poolt kasutatud SCCI õigusinstituut on vastuolus õiglase kohtumenetluse põhimõttega.
3.
Apellatsioonkaebuse kolmandas väites leiab hageja, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta teostas nn light review, kuna selliselt ei kontrollinud ta piisavas ulatuses ja jättis järgimata liidu õigusest tuleneva kohtuliku kaitse põhimõtte.
4.
Lõpuks heidetakse apellatsioonkaebuse neljandas väites ette, et Üldkohtu kinnitatud trahvisumma on igatahes ebaproportsionaalne. Võttes arvesse seda, et osa süüks pandud asjaolude tuvastusi on Üldkohtu otsuses juba tühistatud ja osa tuleks põhjendamiskohustuse täitmata jätmise tõttu veel tühistada, ei ole seaduses ettenähtud kõrgeima trahvimäära, milleks on 10 % kontserni käibest ja mida Üldkohus otsustas käesolevas asjas kohaldada, muutumatul kujul määramine proportsionaalne ja seega seaduslik. Kui rikkumise tõendamiseks kasutatud tuvastused ei ole suures osas vettpidavad, puudub põhjusliku seose puudumise ja tõendamises esinenud puuduste tõttu ning seetõttu, et hagejale ei ole sellist tegevust võimalik omistada, SCCI, mis oleks hõlmanud 6 riiki, 3 toodete gruppi ja 10 tegevusaastat, vaid tegemist on äärmisel juhul üksikute kohalike rikkumistega, mis ei õigusta aga kaugeltki käesolevas asjas rakendatud karistuse määra. Uuritud asjaoludel ei ole kaugeltki tegemist raske või ka võimalikult raskeima rikkumisega; Üldkohus ei võtnud seda aga tõlgendamisele kuuluvaid hindamiskriteeriumeid olulisel määral arvestamata jättes arvesse.
Full & Egal Universal Law Academy