15.2.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 45/24
Villeroy et Boch 5. detsembril 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 16. septembri 2013. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-373/10, T-74/10, T-382/10 ja T-402/10: Villeroy et Boch Austria jt versus komisjon
(Kohtuasi C-644/13 P)
2014/C 45/41
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellant: Villeroy et Boch (esindaja: advokaat J. Philippe)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
—
tühistada täies ulatuses Üldkohtu (neljas koda) 16. septembri 2013. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-373/10, T-374/10, T-382/10 ja T-402/10, kuna selles jäeti apellandi hagi rahuldamata;
—
teise võimalusena tühistada osaliselt Üldkohtu 16. septembri 2013. aasta otsus;
—
kolmanda võimalusena vähendada apellandile 23. juuni 2010. aasta vaidlustatud otsuse artiklis 2 määratud trahvi;
—
neljanda võimalusena saata vaidlus tagasi Üldkohtule uueks arutamiseks;
—
mõista menetluse kulud välja vastustajalt.
Väited ja peamised argumendid
Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse põhjendamiseks neli väidet.
Esimeses väites viitab apellant vastuolule hinnangus, mille Üldkohus andis tõenditele, mis puudutasid kõiki Prantsusmaal asetleidnud faktilisi asjaolusid. Nimelt hindas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses kolme tõendit vastuoluliselt ja lausa täiesti vastupidiselt võrreldes hinnanguga, mille ta andis samadele tõenditele paralleelselt lahendatud liidetud kohtuasjades T-379/10 ja T-381/10: Sanitec ja kohtuasjas T-380/10: Wabco vs. Ideal Standard, milles hagejate süüd Prantsusmaad puudutavas osas ei tuvastatud. Käesoleva apellatsioonkaebuse esitanud apellant leiab, et sellise radikaalse vastuoluga, mis väljendub samade tõendite pinnalt tehtud vastupidistes järeldustes, rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet, in dubio pro reo põhimõtet ja kahjustatakse ka Üldkohtu otsuse loogilist ja õiguslikku ühtsust.
Teises väites heidab apellant Üldkohtule ette õigusnormi rikkumist. Üldkohus liitis kunstlikult õiguslikult eraldiseisvad ja faktiliste asjaolude poolest üksteisest sõltumatud teod, et kvalifitseerida rikkumine mitmest osateost koosnevaks üheks vältavaks rikkumiseks. Lisaks ei võtnud Üldkohus arvesse seda, et tegudel, millele ta andis hinnangu grupeeritult, puudus üksteist täiendav suhe.
Kolmandas väites kritiseerib apellant Üldkohtu kontrolli ulatust, mis oli väga piiratud ning nii ei kasutanud ta täielikult oma kontrollivolitusi ja asja uuesti läbivaatamise pädevust. Apellant järeldab sellest, et rikutud on õigust õiglasele kohtulikule arutamisele.
Neljandas väites leiab apellant, et määratud karistus on ebaproportsionaalne.
Full & Egal Universal Law Academy