22.2.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 52/31
19. detsembril 2013 esitatud hagi — Euroopa Parlament versus Euroopa Liidu Nõukogu
(Kohtuasi C-679/13)
2014/C 52/56
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Euroopa Parlament (esindajad: F. Drexler, A. Caiola ja M. Pencheva)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Hageja nõuded
—
tühistada nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta rakendusotsus 2013/496/EL 5-(2-aminopropüül)indooli suhtes kontrollimeetmete kehtestamise kohta (1);
—
säilitada nõukogu rakendusotsuse 2013/496/EL toime kuni hetkeni, mil see asendatakse uue nõuete- ja vormikohaselt vastu võetud aktiga;
—
mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Parlament toob esmalt välja, et vaidlustatud otsuse preambul viitab kahele õiguslikule alusele: nõukogu 10. mai 2005. aasta otsusele 2005/387/JSK uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta (2) ja Euroopa Liidu toimimise lepingule. Parlament järeldab sellest, et nõukogu pidas vaikimisi silmas varasema Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 34 lõike 2 punkti c.
Parlament tugineb oma hagi põhjendamiseks kahele väitele.
Esiteks, ta väidab, et nõukogu otsus põhines õiguslikul alusel (EL artikli 34 lõike 2 punkt c), mis on Lissaboni lepinguga tunnistatud kehtetuks. Seetõttu põhineb vaidlustatud otsus üksnes otsusel 2005/387/JSK. Viimane on aga tuletatud õiguslik alus ja seega õigusvastane.
Teiseks, parlament leiab eelnevat arvesse võttes, et otsustusmenetluses rikuti olulisi menetlusnorme. Ühelt poolt, kui EL lepingu artikli 34 lõike 2 punkt c oleks olnud kohaldatav, oleks enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist pidanud parlamendiga konsulteerima vastavalt EL lepingu artikli 39 lõikele 1. Parlamendi väitel seda ei tehtud. Teiselt poolt, kui kohaldada tuleb Lissaboni lepinguga sisse viidud sätteid, oleks parlamendi pidanud igal juhul kaasama õigusloomemenetlusse. Parlament väidab selle kohta, et kuigi 5-(2-aminopropüül)indooli suhtes kontrollimeetmete kehtestamine kujutas endast otsuse 2005/387/JSK olemuslikku osa, oleks tulnud järgida ELTL artikli 83 lõikes 1 sätestatud seadusandlikku tavamenetlust. Vastasel juhul, kui pidada otsust 2013/496/EL otsuse 2005/387/JSK rakendamise ühetaoliseks tingimuseks või meetmeks, mis täiendab või muudab nimetatud otsuse mitteolemuslikku osa, tuleks rakendusaktide või delegeeritud aktide vastuvõtmisel järgida ELTL artiklites 290 ja 291 sätestatud menetlust. Igal juhul ei olnud parlament kaasatud vaidlustatud otsuse vastuvõtmise menetlusse ja see kujutab olulist menetlusnormide rikkumist.
Lõpuks, kui Euroopa Kohus peaks otsustama vaidlustatud otsuse tühistada, leiab parlament, et vastavalt ELTL artikli 264 teisele lõigule tuleks säilitada vaidlustatud otsuse toime kuni hetkeni, mil see asendatakse uue nõuete- ja vormikohaselt vastu võetud aktiga.
(1) ELT L 272, lk 44.
(2) ELT L 127, lk 32.
Full & Egal Universal Law Academy