15.3.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 78/4
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado Mercantil no 3 de Barcelona (Hispaania) 27. detsembril 2013 — Gimnasio Deportivo San Andrés, S.L; muud menetlusosalised: Gemma Atarés París ja Agencia Estatal de la Administración Tributaria
(Kohtuasi C-688/13)
2014/C 78/08
Kohtumenetluse keel: hispaania
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Juzgado Mercantil no 3 de Barcelona
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Gimnasio Deportivo San Andrés, S.L.
Muud menetlusosalised: Gemma Atarés París ja Agencia Estatal de la Administración Tributaria
Eelotsuse küsimused
1.
Kas maksejõuetu ettevõtte või selle majandusüksuse omandajale antud tagatist, et ta ei pea võtma üle enne majandusüksuse temale määramist sotsiaalkindlustuse võlgnevustest tekkinud varasemaid võlakohustusi või varasemaid töösuhetest tulenevaid võlakohustusi, kui maksejõuetusmenetluses antakse vähemalt ühenduse direktiivides ettenähtud kaitsega võrdne kaitse, kohaldatakse üksnes ja ainult töölepingute või -suhetega otseselt seotud kohustustele või kohaldatakse seda tagatist töötajate õiguste täieliku kaitse ja töökoha säilitamise raames ka töösuhetest tulenevatele või sotsiaalkindlustuse võlakohustustele, mis tekkisid enne seda, kui majandusüksus määrati kolmandale isikule?
2.
Kas samas töötajate õiguste tagamise kontekstis võib kohus, kes tegeleb maksejõuetusmenetlusega ja määrab majandusüksuse ülemineku, anda majandusüksuse omandajale tagatise mitte üksnes töölepingutest tulenevate õiguste kohta, vaid ka maksejõuetu võlgniku varasemate võlakohustuste kohta, mis tekkisid enne majandusüksuse ülemineku määramist, töötajate ees, kelle töösuhe on juba lõpetatud, või varasemate sotsiaalkindlustusvõlgade kohta?
3.
Kui ettevõtja omandab maksejõuetu ettevõtte või selle majandusüksuse, võttes endale kohustuse säilitada kõik või osa töölepinguid ja võttes üle nendest tulenevad kohustused, siis kas tal on tagatis, et talle ei esitata muid nõudeid ega kanta üle teisi võõrandaja kohustusi, mis on seotud nende lepingute või suhetega, millest tulenevad kohustused ta on üle võtnud, eeskätt ettenägematuid varasematest töösuhetest tulenevaid asjaolusid, mis tekitavad sotsiaalmaksuvõlgnevusi?
4.
Kas direktiivi 2001/23 (1) võib tõlgendada nii, et kohtulikult või halduskorras maksejõuetuks ja likvideerimisel olevaks kuulutatud majandusüksuste või ettevõtjate ülemineku osas kaitseb see direktiiv mitte üksnes töölepinguid, vaid ka annab kindluse, et omandaja ei pea vastutama kõnealuse majandusüksuse omandamisest varasemate võlgade eest?
5.
Kas Hispaania pankrotiseaduse artikli 149 lõike 2 redaktsioon, mis räägib äriühingu üleminekust, on siseriiklikus õiguses selline säte, mis on nõutav nimetatud direktiivi 2001/23 artikli 5 lõike 2 punktiga a selleks, et sellega tehtaks erand?
6.
Ja kui eespool nimetatu on nii, siis kas maksejõuetusmenetlust toimetava kohtu otsus majandusüksuse ülemineku määramise kohta nende tagatiste ja kaitsetega peab igal juhul olema siduv teistele kohtutele või haldusmenetlustele, mis võidakse algatada uue omandaja vastu võlgades, mis on omandamise kuupäevast varasemad, mis tähendab seega, et töötajate põhimääruse artikliga 44 ei või jätta pankrotiseaduse artikli 149 lõigete 2 ja 3 sisu ilma õigusmõjuta.
7.
Kui aga, vastupidi, leitakse, et pankrotiseaduse artikli 149 lõiked 2 ja 3 ei toimi direktiivi artikli 5 erandina, siis palutakse Euroopa Kohtul selgitada, kas direktiivi artikli 3 lõikes 1 ette nähtud kord kehtib ainult kitsalt kehtivatest töölepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste suhtes, mistõttu ei tule mingil juhul lugeda omandajale ülekantuks selliseid õigusi või kohustusi nagu sotsiaalkindlustusmaksetest tulenevad õigused või kohustused või muid juba enne maksejõuetusmenetluse algatamist lõpetatud töölepingutest tulenevaid kohustusi?
(1) Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 98).
Full & Egal Universal Law Academy