23.11.2013
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 344/66
30. septembril 2013 esitatud hagi — Itaalia versus komisjon
(Kohtuasi T-527/13)
2013/C 344/121
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Itaalia Vabariik (esindajad: avvocato dello Stato S. Fiorentino, avvocato dello Stato P. Grasso ja G. Palmieri)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada komisjoni 17. juuli 2013. aasta otsus nr C(2013) 4046 final, teatavaks tehtud 18. juulil 2013, mis käsitleb Itaalia antud riigiabi SA.33726 (11/C) (ex SA.33726 (11/NN)) (piimamaksu maksetähtaja pikendamine Itaalias);
—
teise võimalusena tühistada nimetatud otsuse artikli 2 lõiked b, c ja d, millega laiendatakse nõukogu otsusest nr 2003/530/CE tulenevat abi tagasinõudmise kohustust;
—
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Itaalia valitsus vaidlustas Euroopa Komisjoni 17. juuli 2013. aasta otsuse C(2013) 4046 lõplik, teatavaks tehtud 18. juulil 2013, mis käsitleb Itaalia antud riigiabi SA.33726 (11/C) (ex SA.33726 (11/NN)) (piimamaksu maksetähtaja pikendamine Itaalias).
Selles otsuses komisjon:
—
leidis, et piimamaksu 31. detsembril 2010 lõppenud maksetähtaja pikendamine, mis Itaalias otsustati 2010. aasta detsembris, kujutab eelkõige selle rakendamise korra tõttu endast ühisturuga kokkusobimatut riigiabi;
—
leidis, et nõukogu otsuses nr 2003/530/CE sellise maksetähtaja nagu eespool viidatud pikendamiseks ette nähtud tingimuste täitmata jätmine kujutab endast ühisturuga kokkusobimatut riigiabi;
—
andis Itaaliale korralduse nõuda maksetähtaja pikenduse saanud isikutelt kõnealune kokkusobimatu abi koos intressidega tagasi.
Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.
1.
Esimene väide, et on rikutud komisjoni 20. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1535/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandustoodete tootmise sektoris (ELT L 337, lk 35), artikli 3 lõiget 7.
—
Hageja väidab, et vaidlustatud otsuses lähtutakse selle sätte kohaldamisel valest eeldusest, et olemasolev abi, mis on nõukogu 16. juuli 2003. aasta otsuse nr 2003/530/CE alusel lubatud, on selle abi ülemmäär, mida võidi piimatootjatele anda, mistõttu iga võimalik hilisem abimeede — kuigi see jääb vähese tähtsusega abi piiridesse (ja kuigi selle tähtsus on täiesti marginaalne) — tõstab abi suurust liitmise teel üle lubatud määra.
2.
Teine väide, et on rikutud eespool viidatud määruse (EÜ) nr 1535/2007 artikli 3 lõiget 2, nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339), artikli 1 punkti c ja komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, lk 1; ELT eriväljaanne 08/04, lk 3), artikli 4 lõiget 1 ning põhjendus ei ole piisav.
—
Hageja väidab, et vaidlustatud otsuses on kohaldatud viidatud artikli 3 lõiget 2 — mis käsitleb nende abide kumuleerumist, millest igaüks iseenesest jääb vähese tähtsusega abi piiridesse — juhtumile, kus vähese tähtsusega abi kumuleerus olemasoleva abiga. Peale selle on vaidlustatud otsuses tehtud viga, liigitades vaidlustatud meetme, millega muudetakse olemasolevat abi, uueks abiks määruse nr 659/1999 artikli 1 punkti c tähenduses. Aastamaksetest ühe puhul maksetähtaja pikendamine kvartali võrra oli eraldiseisev meede ning mingil juhul ei muutnud see olemasolevat abi sisuliselt. Vaidlustatud otsus ei hõlmanud olemasoleva abikava kuni 20 %-list suurendamist ega mõjutanud selle abikava kokkusobivuse hindamist. Igal jättis komisjon selles küsimuses piisava põhjenduse esitamata.
Full & Egal Universal Law Academy