25.4.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 145/5
Euroopa Kohtu (suurkoda) 23. veebruari 2016. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Ungari
(Kohtuasi C-179/14) (1)
((Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2006/123/EÜ - Artiklid 14–16 - ELTL artikkel 49 - Asutamisvabadus - ELTL artikkel 56 - Teenuste osutamise vabadus - Millistel tingimustel võivad tööandjad väljastada oma töötajatele maksusoodustusega talonge, mida saab kasutada majutuseks, meelelahutuseks ja/või toitlustuseks - Piirangud - Monopol))
(2016/C 145/05)
Kohtumenetluse keel: ungari
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Tokár ja E. Montaguti)
Kostja: Ungari (esindajad: M. Z. Fehér ja G. Koós)
Resolutsioon
1.
Ungari on 12. aprilli 2011. aasta valitsuse määruses nr 55/2011, mis reguleerib meelelahutuskaardi Széchenyi väljastamist ja kasutamist ning mida on muudetud 21. novembri 2011. aasta CLVI seadusega teatud maksuseaduste ja muude seotud õigusaktide muutmise kohta, ette nähtud meelelahutuskaardi Széchenyi süsteemi kehtestamise ja jõushoidmisega rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul osas, milles:
—
nimetatud valitsuse määruse artikkel 13, tõlgendatuna koostoimes 1993. aasta XCVI seaduse, mis käsitleb vabatahtlikke vastastikuseid kindlustusseltse, § 2 lõike 2 punktiga d, 1997. aasta CXXXII seaduse, mis käsitleb välisriigis asuvate ettevõtjate filiaale ja esindusi, § 2 punktiga b ning 2006. aasta IV seaduse äriühingute kohta § -ga 1, § 2 lõigetega 1 ja 2, § 55 lõigetega 1 ja 3 ja § 64 lõikega 1, välistab meelelahutuskaardi Széchenyi väljastamise filiaalide poolt ja rikub seeläbi selle direktiivi artikli 14 punkti 3;
—
nimetatud artikkel 13, tõlgendatuna koostoimes samade siseriiklike õigusnormidega, ei tunnusta sama artikli 13 punktides a-c sätestatud tingimuste täidetuse seisukohast nende kontsernide tegevust, kelle emaettevõtja ei ole Ungari õiguse alusel asutatud äriühing ja kelle liikmed ei tegutse Ungari õiguses ette nähtud äriühingu vormis, ning rikub seeläbi nimetatud direktiivi artikli 15 lõiget 1, lõike 2 punkti b ja lõiget 3;
—
valitsuse määruse nr 55/2011 artikkel 13, tõlgendatuna koostoimes samade siseriiklike õigusnormidega, kehtestab meelelahutuskaardi Széchenyi väljastamise õiguse ainult pankadele või krediidiasutustele, kuna ainult need isikud on võimelised täitma nimetatud artiklis 13 sätestatud tingimusi, ja rikub seeläbi viidatud direktiivi artikli 15 lõiget 1 ja lõike 2 punkti d ning lõiget 3;
—
nimetatud artikkel 13 on vastuolus direktiivi 2006/123 artikliga 16, kuna see näeb meelelahutuskaardi Széchenyi väljastamise tingimusena ette Ungaris asutamise kohustuse.
2.
ELTL artiklitega 49 ja 56 on vastuolus 21. novembri 2011. aasta CLVI seadusega ja 6. juuli 2012. aasta CIII seadusega Erzsébet-programmi kohta reguleeritud Erzsébet-talongide süsteem, kuna see siseriiklik kord loob avalik-õiguslikele asutustele monopoli niisuguste külma toidu ostu talongide väljastamiseks, mida tööandjad võivad soodsatel maksutingimustel anda erisoodustusena oma töötajatele.
3.
Mõista kohtukulud välja Ungarilt.
(1) ELT C 202, 30.6.2014.
Full & Egal Universal Law Academy