2.5.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 156/4
Euroopa Kohtu (viies koda) 10. märtsi 2016. aasta otsus (Audiencia Provincial de Barcelona eelotsusetaotlus – Hispaania) – Safe Interenvios, SA versus Liberbank, SA, Banco de Sabadell, SA, Banco Bilbao Vizcaya Argentaria, SA
(Kohtuasi C-235/14) (1)
((Eelotsusetaotlus - Rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimine - Direktiiv 2005/60/EÜ - Kliendikontrolli meetmed - Direktiiv 2007/64/EÜ - Makseteenused siseturul))
(2016/C 156/05)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Audiencia Provincial de Barcelona
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Safe Interenvios, SA
Kostjad: Liberbank, SA, Banco de Sabadell, SA, Banco Bilbao Vizcaya Argentaria, SA
Resolutsioon
1.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiviga 2010/78/EL) artikleid 5 ja 7 ning artikli 11 lõiget 1 ja artiklit 13 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus selline siseriiklik õigusakt, nagu on arutusel põhikohtuasjas, mis ühelt poolt, kui on rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus selle direktiivi artikli 7 punkti c tähenduses, lubab rakendada tavapäraseid kliendikontrolli meetmeid finantseerimisasutuste suhtes, mille kinnipidamine kliendikontrolli meetmetest on järelevalve all, ning teisalt kohustab direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid asutusi ja isikuid rakendama vastavalt nende omapoolsele riskianalüüsile tugevdatud kliendikontrolli meetmeid olukordades, millega võib olemuslikult kaasneda suurem rahapesu ja terrorismi rahastamise oht sama direktiivi artikli 13 lõike 1 tähenduses, näiteks raha ülekandmisel.
Lisaks, isegi kui selline kahtlus või oht puudub, võimaldab direktiivi 2005/60 (muudetud direktiiviga 2010) artikkel 5 liikmesriikidel vastu võtta või kehtima jätta rangemad sätted, mille eesmärk on tugevdada võitlust rahapesu või terrorismi rahastamise vastu.
2.
Direktiivi 2005/60 (muudetud direktiiviga 2010/78) tuleb tõlgendada nii, et selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad asutused ja isikud ei tohi kompromiteerida makseasutuste üle järelevalve teostamise ülesandeid, mida peavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiviga 2009/111/EÜ) artikli 21 kohaselt täitma pädevad asutused, ega tohi asuda ise täitma nende asutuste ülesandeid. Direktiivi 2005/60 (muudetud direktiiviga 2010/78) tuleb tõlgendada nii, et kuigi finantseerimisasutus võib oma klientide suhtes kehtiva järelevalvekohustuse raames võtta arvesse kontrollimeetmeid, mida makseasutus kasutab oma klientide suhtes, peavad kõik kontrollimeetmed, mida ta rakendab, olema kohandatud vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise ohule.
3.
Direktiivi 2005/60 (muudetud direktiiviga 2010/78) artikleid 5 ja 13 tuleb tõlgendada nii, et sellised siseriiklikud õigusnormid, nagu on arutusel põhikohtuasjas, mis on vastu võetud direktiivi artikliga 13 liikmesriikidele jäetud kaalutlusruumi või artiklis 5 nimetatud pädevust kasutades, peavad olema kooskõlas liidu õiguse, eriti aluslepingutega tagatud põhivabadustega. Kuigi sellised siseriiklikud õigusnormid, mille eesmärk on võitlus rahapesu või terrorismi rahastamise vastu, järgivad legitiimset eesmärki, millega saab põhjendada põhivabaduste piirangut, ja kuigi eeldus, et kui direktiivi kohaldamisalasse kuuluv asutus kannab raha üle mõnda muusse liikmesriiki peale oma asukohariigi, kaasneb sellega alati suurem rahapesu või terrorismi rahastamise oht, on selle eesmärgi saavutamiseks sobiv, lähevad need õigusnormid ometi kaugemale, kui on taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik, kuna nendega kehtestatud eeldus laieneb kõigile rahaülekannetele, ilma et oleks ette nähtud selle kummutamise võimalust rahaülekannete korral, millega sellist riski objektiivselt ei kaasne.
(1) ELT C 235, 21.7.2014.
Full & Egal Universal Law Academy