13.6.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 211/11
Euroopa Kohtu (teine koda) 14. aprilli 2016. aasta otsus (Sąd Najwyższy eelotsusetaotlus – Poola) – Polkomtel sp. z o.o. versus Prezes Urzędu Komunikacji Elektronicznej
(Kohtuasi C-397/14) (1)
((Eelotsusetaotlus - Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused - Direktiiv 2002/22/EÜ - Artikkel 28 - Mittegeograafilised numbrid - Operaatori liikmesriigis elavate lõppkasutajate juurdepääs mittegeograafiliste numbrite abil pakutavatele teenustele - Direktiiv 2002/19/EÜ - Artiklid 5, 8 ja 13 - Riigi reguleerivate asutuste volitused ja vastutus seoses juurdepääsu ja vastastikuse sidumisega - Kohustuste kehtestamine, muutmine ja tühistamine - Kohustuste kehtestamine ettevõtjatele, kes kontrollivad juurdepääsu lõppkasutajatele - Hinnakontroll - Ettevõtja, kellel ei ole märkimisväärset turujõudu - Direktiiv 2002/21/EÜ - Ettevõtjatevaheliste vaidlusküsimuste lahendamine - Riigi reguleeriva asutuse otsus, milles määratakse kindlaks ettevõtjatevahelise koostöö tingimused ja ettevõtjatevaheline teenuste hinnakiri))
(2016/C 211/12)
Kohtumenetluse keel: poola
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus)
Põhikohtuasja pooled
Kassaator: Polkomtel sp. z o.o.
Vastustaja: Prezes Urzędu Komunikacji Elektronicznej
Menetluses osales: Orange Polska S.A., varem Telekomunikacja Polska S.A.
Resolutsioon
1.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) artiklit 28 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik võib näha ette, et üldkasutatava elektroonilise sidevõrgu operaator peab tagama, et mittegeograafilistele numbritele on juurdepääs kõigil tema võrgu lõppkasutajatel asjaomases riigis, mitte ainult teiste liikmesriikide lõppkasutajatel.
2.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artikli 5 lõiget 1 ja artikli 8 lõiget 3 (koostoimes direktiivi 2002/22 artikliga 28) tuleb tõlgendada nii, et need võimaldavad riigi reguleerival asutusel kehtestada kahe operaatori vaheliste vaidlusküsimuste lahendamisel esiteks neist ühele kohustuse tagada lõppkasutajatele juurdepääs teise operaatori võrgus mittegeograafiliste numbrite abil pakutavatele teenustele ning teiseks direktiivi 2002/19 artikli 13 alusel sellise nende operaatorite vahelise kõnealuse juurdepääsu hinnakirja, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tingimusel et need kohustused on objektiivsed, läbipaistvad, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad, lähtuvad täheldatud probleemi olemusest ning on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) artiklis 8 sätestatud eesmärke silmas pidades põhjendatud; samuti peab vajaduse korral olema järgitud viimati nimetatud direktiivi artiklites 6 ja 7 sätestatud korda; neid asjaolusid peab kontrollima liikmesriigi kohus.
(1) ELT C 431, 1.12.2014.
Full & Egal Universal Law Academy