KOHTUJURISTI ETTEPANEK
PAOLO MENGOZZI
esitatud 12. märtsil 2015 ( 1 )
Kohtuasi C‑20/14
BGW Beratungs-Gesellschaft Wirtschaft mbH, varem BGW Marketing‑ & Management‑Service GmbH
versus
Bodo Scholz
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundespatentgericht (Saksamaa))
„Õigusaktide ühtlustamine — Kaubamärgid — Direktiiv 2008/95/EÜ — Artikli 4 lõike 1 punkt b — Kaubamärgi registreerimisest keeldumise või selle tühiseks tunnistamise täiendavad põhjused — Hilisem kaubamärk, milles on kõrvuti tähekombinatsioon, mis kujutab endast varasema kaubamärgi sõnalist tähist, ja sõnakombinatsioon, mille sõnade algustähed on samad mis tähekombinatsiooni tähed — Segiajamise tõenäosus — Hindamiskriteeriumid”
1.
Käesolevas kohtuasjas esitatud eelotsusetaotluses palutakse tõlgendada direktiivi 2008/95/EÜ ( 2 ) artikli 4 lõike 1 punkti b ning see esitati vaidluse raames, mis puudutab vastulauset, mille äriühing BGW Beratungs‑Gesellschaft Wirtschaft mbH, varem BGW Marketing‑ & Management-Service GmbH (edaspidi „BGW”) esitas sõnamärgi „BGW Bundesverband der deutschen Gesundheitswirtschaft” registreerimisele Deutsches Patent‑ und Markenamti (edaspidi „DPMA”) poolt.
I. Õiguslik raamistik
2.
Direktiiviga 2008/95, mis jõustus 28. novembril 2008, kodifitseeriti direktiiv 89/104/EMÜ ( 3 ).
3.
Direktiivi 2008/95 artikli 3 „Kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi tühistamise põhjused” lõike 1 punktid b ja c näevad ette:
„1. Järgmisi ei registreerita kaubamärgina ja kui nad on registreeritud, võib need tühiseks tunnistada:
[...]
b)
kaubamärke, mis ei ole teistest eristatavad;
c)
kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;
[...]”
4.
Direktiivi 2008/95 artikli 4 „Kaubamärgi registreerimisest keeldumise või selle tühiseks tunnistamise täiendavad põhjused, mis on seotud varasemate õigustega vastuollu sattumisega” lõike 1 punktides a ja b on nähtud ette:
„1. Kaubamärki ei registreerita ja kui see on registreeritud, võib selle tühiseks tunnistada, kui:
a)
see on identne varasema kaubamärgiga ning kaubad või teenused, mille jaoks kaubamärki taotletakse või mille jaoks see on registreeritud, on identsed kaupade või teenustega, mille jaoks on kaitstud varasem kaubamärk;
b)
identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada või tekitada seoseid varasema kaubamärgiga.”
II. Põhikohtuasi, eelotsuse küsimus ja menetlus Euroopa Kohtus
5.
Vaidluse aluseks olevad asjaolud põhikohtuasjas, nagu need on esitatud eelotsusetaotluses, võib kokku võtta järgmiselt.
6.
Sõnamärk „BGW Bundesverband der deutschen Gesundheitswirtschaft” (edaspidi „hilisem kaubamärk”) registreeriti 11. detsembril 2006 DPMA peetavas registris klassidesse 16, 35, 41 ja 43 kuuluvate kaupade jaoks 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatavate kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) ( 4 ) tähenduses. Vastulause sellele registreerimisele esitati järgmise Saksa kombineeritud kaubamärgi alusel:
mis on alates 21. juulist 2004 registreeritud klassidesse 16, 35 ja 41 kuuluvate kaupade ja teenuste jaoks eespool nimetatud Nizza kokkuleppe tähenduses (edaspidi „varasem kaubamärk”). ( 5 )
7.
Olles tuvastanud vastandatud kaubamärkide segiajamise ohu, kustutas DPMA osakond, kelle pädevusse kuuluvad klassi 44 kaubamärgid, 2. oktoobri 2009. aasta otsusega osaliselt hilisema kaubamärgi ja jättis vastulause ülejäänud osas rahuldamata. Kui hilisema kaubamärgi omanik oli esitanud selle otsuse peale vaide, tühistas DPMA osakond, kelle pädevusse kuuluvad klassi 44 kaubamärgid, 9. jaanuari 2012. aasta otsusega eelmise otsuse põhjendusel, et varasema kaubamärgi õiguste säilitamiseks nõutav kasutamine ei olnud usutavalt tõendatud.
8.
BGW esitas selle 9. jaanuari 2012. aasta otsuse peale Bundespatentgerichtile tühistamiskaebuse.
9.
See kohus leiab tõendite põhjal, mille BGW on talle esitanud, et varasema kaubamärgi õiguste säilitamiseks nõutav kasutamine on tõendatud, vähemalt osas, mis puudutab „trükiseid” ja „reklaamiteenuseid”, „seminaride korraldamist” ja „konkursside korraldamist”, sest neid teenuseid osutatakse peamiselt tervishoiusektori ettevõtjatele, eelkõige optikakauplustele ja audiometristidele. Ta järeldab, et vastandatud kaubamärgid hõlmavad identseid kaupu, st trükiseid ning teenuseid, mis on osaliselt identsed ja osaliselt sarnased.
10.
Vastandatud kaubamärkide sarnasuse küsimuses leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et varasema kaubamärgi tervikmuljes domineerib tähekombinatsioon „BGW”, selle kaubamärgi kujutis on visuaalselt tähelepandamatu ja suulisel kasutamisel ei oma kujutis niikuinii mingit tähtsust. Ka hilisema kaubamärgi tervikmuljes domineerib sama tähekombinatsioon. Eelotsusetaotluse esitanud kohus – kes tugineb selles küsimuses Bundesgerichtshofi praktikale – arvab, et sõnakombinatsioon „Bundesverband der deutschen Gesundheitswirtschaft” (Saksamaa tervishoiuettevõtjate riiklik ühing) hilisemas kaubamärgis on kirjeldav ega ole üldse eristav. See sõnakombinatsioon näitab ainult, et kõnesolevaid kaupu ja teenuseid pakub tervishoiusektori ettevõtjate ühing, mis tegutseb kogu riigis, kuid ei võimalda nende kaupade ja teenuste kaubanduslikku päritolu täpselt kindlaks teha. Igal juhul arvab Bundespatentgericht, et sõltumata sellele sõnakombinatsioonile antavast hinnangust tuleb nõustuda, et tähekombinatsioonil „BGW” on hilisemas kaubamärgis vähemalt iseseisev eristav tähtsus kohtuotsuse Medion (C‑120/04, EU:C:2005:594) tähenduses. Sellest kohtuotsusest tuleneb seega, et kui asjaomane üldsus puutub selle kaubamärgiga turul kokku, tunneb ta ära varasema kaubamärgi, ainus erinevus on see, et lühendile „BGW” – millel iseenesest puudub tähendus – on nüüd lisatud selgitav (kirjeldav) sõnakombinatsioon „Bundesverband der deutschen Gesundheitswirtschaft”.
11.
Eelotsusetaotluse esitanud kohus järeldab selles olukorras – viidates kohtuotsusele AMS vs. Ühisturu Ühtlustamise Amet – American Medical Systems (AMS Advanced Medical Services) (T‑425/03, EU:T:2007:311), et ei ole vähimatki kahtlust, et käesoleva ettepaneku punktis 9 nimetatud kaupade ja teenuste puhul esineb vastandatud kaubamärkide vahel segiajamise tõenäosus.
12.
See kohus leiab siiski, et niisugune järeldus võib olla vastuolus kohtuotsusega Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11, EU:C:2012:147), milles Euroopa Kohus leidis, et direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkte b ja c tuleb tõlgendada nii, et neid tuleb kohaldada sõnamärgile, mis koosneb kõrvuti paigutatud kirjeldavast sõnakombinatsioonist ja tähekombinatsioonist, mis iseenesest ei ole kirjeldav, kui üldsus tajub tähekombinatsiooni sõnakombinatsiooni lühendina, kuna see on moodustatud sõnakombinatsiooni iga sõna algustähtedest, ja seetõttu võib asjaomast kaubamärki tervikuna mõista kui kirjeldavate tähiste või lühendite kombinatsiooni. Bundespatentgericht meenutab ka, et selle kohtuotsuse punktis 38 on täpsustatud, et sõnakombinatsioonis sisalduvate sõnade algustähtedest koosneval tähekombinatsioonil on sõnakombinatsioonis vaid täiendav positsioon. Selle kohtu arvates on aga välistatud omistada kombineeritud kaubamärgi koostisosale – käesoleval juhul tähekombinatsioonile „BGW” hilisemas kaubamärgis, mida tajutakse lühendina – domineerivat olemust või vähemalt iseseisvat eristavat tähtsust, kui sellel koostisosal on selles kaubamärgis ainult täiendav positsioon.
13.
Asjaolu, et kohtuotsus Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11, EU:C:2012:147) puudutas registreerimisest keeldumise põhjuseid direktiivi 2008/95 artikli 3 tähenduses, ei õigusta Bundespatentgerichti arvates teistsuguse hinnangu andmist põhikohtuasjas, milles on seevastu küsimuse all selle direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud kaubamärgi registreerimisest keeldumise täiendav põhjus. See oleks selle kohtuotsuse kohaselt teisiti ainult siis, kui asjaolu, et varasemat kaubamärki turul tõesti kasutatakse, võiks võtta hilisema kaubamärgi tervikmulje hindamisel arvesse, mille Euroopa Kohus on siiski välistanud, eelkõige kohtuotsustes Calvin Klein Trademark Trust vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑254/09 P, EU:C:2010:488, punktid 53 ja 58) ja Ferrero vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑552/09 P, EU:C:2011:177, punkt 58).
14.
Selles olukorras otsustas Bundesgerichtshof menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas direktiivi [2008/95] artikli 4 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et identsete ja sarnaste kaupade ja teenuste puhul on tõenäoline, et üldsus võib kaubamärgid omavahel segi ajada, kui eristav tähekombinatsioon, mis loob varasema, keskmiselt eristava sõna‑ või kujutismärgi tervikmuljet, võetakse üle kolmanda isiku hilisemasse sõnalisse tähisesse nii, et sellele tähekombinatsioonile lisatakse kirjeldav sõnakombinatsioon, mis selgitab tähekombinatsiooni kui sõnakombinatsiooni lühendit?”
15.
Üksnes Euroopa Komisjon ja Poola Vabariik esitasid kirjalikke märkusi. Tuginedes suures osas kokkulangevatele argumentidele, teevad nad ettepaneku vastata eelotsuse küsimusele jaatavalt.
III. Õiguslik analüüs
16.
Et eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib sisuliselt, missugused järeldused tuleb teha kohtuotsusest Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11,EU:C:2012:147), hinnates vastandatud kaubamärkide sarnasust põhikohtuasjas, on kõigepealt vaja lühidalt meenutada selle kohtuotsuse sisu (alapunkt A) ning siis teha kindlaks selle ulatus ja hinnata selle asjakohasust põhikohtuasja lahendamisel (alapunkt B). Seejärel meenutan kriteeriumeid, mille põhjal tuleb hinnata vastandatud kaubamärkide sarnasust, et teha kindlaks, kas esineb segiajamise tõenäosus direktiivi 2008/95 artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses (punkt C).
A. Kohtuotsus Strigl ja Securvita
17.
Liidetud kohtuasjades, milles tehti kohtuotsus Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11, EU:C:2012:147), küsis Bundespatentgericht kahe eelotsusetaotlusega – mis esitati kahes menetluses, millest ühe ese oli väljendi „Multi Markets Fund MMF” sõnamärgina registreeritavus ja teise ese taotlus tühistada sõnamärk „NAI – Der Natur-Aktien-Index”, – Euroopa Kohtult, kas direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punktides b ja/või c ette nähtud keeldumise põhjuseid kohaldatakse sõnamärgi suhtes, mis koosneb kõrvuti paigutatud kirjeldavast sõnakombinatsioonist ja tähekombinatsioonist, mis ei ole iseenesest kirjeldav, vaid on moodustatud sõnakombinatsiooni iga sõna algustähtedest.
18.
Selles kohtuotsuses märkis Euroopa Kohus eelotsusetaotluse esitanud kohtu tuvastatule tuginedes kõigepealt, et põhikohtuasjades vaadeldavad tähised koosnevad esiteks sõnakombinatsioonist, mis tähistab kaubanduses „teenuseliiki ning nende teenuste teatavaid omadusi” ja mida tuleb käsitada nii, et need kirjeldavad direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti c tähenduses asjaomaste pakutavate finantsteenuste omadusi, ning teiseks tähekombinatsioonist, mis iseseisvalt ei ole kirjeldav selle õigusnormi tähenduses, sest see tähekombinatsioon kui selline „ei tähista asjaomaste teenuste mis tahes omadust direktiivi kõnealuse sätte tähenduses”. ( 6 )
19.
Meenutanud selle kohtuotsuse punktides 30 ja 31 direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punktides b ja c ette nähtud registreerimisest keeldumise põhjuste eesmärke, hindas Euroopa Kohus seejärel põhikohtuasjas vaadeldavaid tähiseid tervikuna. Ta märkis seda tehes, et kummaski tähises esinevad kolm suurtähte, nimelt „MMF” ning „NAI” vastavad mõlemal juhul nendega ühendatud sõnakombinatsiooni algustähtedele ning et „sõnakombinatsiooni ja tähekombinatsiooni [tuleb] mõlemal juhul mõista nii, et need selgitavad teineteist vastastikku ja rõhutavad nendevahelist seost”, sest kumbki tähekombinatsioon on „mõeldud välja selleks, et avalikkus suudaks sõnakombinatsiooni tajuda, muutes selle kasutamise ning meeldejätmise lihtsamaks”, ning seejuures ei ole oluline, kas tähekombinatsioon eelneb või järgneb sõnakombinatsioonile. ( 7 )
20.
Lõpuks täpsustas Euroopa Kohus, et kui asjaomane avalikkus tajub põhikohtuasjas käsitletavaid tähekombinatsioone kui nende sõnakombinatsioonide lühendeid, mille kõrvale need tähekombinatsioonid on paigutud, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus väidab, siis „ei saa asjaomased tähekombinatsioonid olla midagi rohkemat kui kaubamärgi kõigi osade summa, seda isegi siis, kui asjaomastel tähekombinatsioonidel kui sellistel on eristusvõime”. Vastupidi, Euroopa Kohus, kes viitab selles küsimuses kohtujuristi ettepaneku ( 8 ) punktile 56, arvab, et niisugustel tähekombinatsioonidel on sõnakombinatsioonides, mille kõrvale need on paigutatud, ainult „vaid täiendav positsioon”. ( 9 )
B. Kohtuotsuse Strigl ja Securvita ulatus ja selle asjakohasus põhikohtuasja lahendamisel
21.
Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et ta peab kohaldama põhimõtteid, mille Euroopa Kohus sedastas kohtuotsuses Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11, EU:C:2012:147), kui ta hindab põhikohtuasjas vaadeldavate vastandatud kaubamärkide sarnasust. Ta järeldab seda kahe eelduse põhjal, nimelt esiteks asjaolu põhjal, et hilisem kaubamärk on tervikuna kirjeldav, ja teiseks asjaolu põhjal, et selle tervikmulje hindamine, mille kaubamärk võib asjaomasele üldsusele jätta, ei saa muutuda sõltuvalt sellest, kas on vaja tõendada, et registreerimisest keeldumiseks on absoluutne või suhteline põhjus („täiendav” põhjus direktiivi 2008/95 tähenduses).
22.
Vaidlustamata nende eelduste õigsust, pean siiski vajalikuks teha järgmised täpsustused.
1. Eeldus, et hilisem kaubamärk on kirjeldav
23.
Kriteeriumid, mille põhjal analüüsida seda, kas esineb mõni direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punktis c ette nähtud registreerimisest keeldumise põhjus või määruse nr 207/2009 ( 10 ) artikli 7 lõike 1 punktis c ette nähtud samasugune põhjus, on Euroopa Kohtu ja Üldkohtu praktikas sedastatud juba ammu, lähtudes üldisest huvist, millel see keeldumise põhjus rajaneb, nimelt huvist takistada seda, et nendes õigusnormides osutatud märke või tähiseid on nende kaubamärgina registreerimise tõttu õigus kasutada ainult ühel ettevõtjal. ( 11 ) Näiteks on leitud, et seda, kas tähis on kirjeldav, saab hinnata ainult nii, et esiteks võetakse arvesse asjaomaseid kaupu või teenuseid ning teiseks seda, kuidas sihtrühmaks olev üldsus, mis koosneb nende kaupade või teenuste tarbijast, seda tähist tajub. ( 12 ) On ka täpsustatud, et eespool viidatud õigusnormides peetakse silmas märke ja tähiseid, mis võivad sihtrühmaks oleva üldsuse seisukohast tavakasutuse korral tähistada kas otse või mõnda põhiomadust nimetades kaupa või teenust, mille registreerimist taotletakse, ( 13 ) ning seetõttu eeldab tähise kuulumine viidatud sätetes sisalduva keelu kohaldamisalasse seda, et sellel on kõnealuste kaupade või teenustega piisavalt otsene ja konkreetne seos, mis võimaldab asjaomasel sihtrühmal kohe ja ilma järele mõtlemata tajuda, et tegemist on kõnealuste kaupade või teenuste kategooria kirjelduse või ühe nende omadusega. ( 14 ) Ehkki Euroopa Liidu kohus on neid kriteeriume kohaldanud sageli rangelt, ( 15 ) saab tähise registreerimisest selle kirjeldavuse tõttu siiski keelduda üksnes juhul, kui on mõistlik eeldada, et asjaomane üldsus peaks seda tõesti üheks nende kaupade või teenuste „omadustest”, mille registreerimist taotletakse, st „omaduseks, mida asjaomane üldsus tunneb kergesti ära”. ( 16 )
24.
Mil määral on eespool nimetatud kriteeriumid täidetud sõnakombinatsiooni „Bundesverband der deutschen Gesundheitswirtschaft” puhul, mis esineb hilisemas kaubamärgis? Võttes arvesse nende kaupade ja teenuste kirjeldust, mille jaoks see kaubamärk registreeriti, ( 17 ) tundub, et need kuuluvad vaid osaliselt tervishoiusektorisse – ülejäänud osas aga laiemalt „finessi” määratluse alla ( 18 ) – või on mõeldud konkreetselt sellele sektorile, nii et võib õigustatult küsida, kas kõnesoleval sõnakombinatsioonil on nende kaupade ja teenustega – nagu eelmises punktis meenutatud kohtupraktikas nõutud – „piisavalt otsene ja konkreetne seos”, mis võimaldab asjaomasel üldsusel „kohe ja ilma järele mõtlemata tajuda”, et tegemist on kõnealuste kaupade või teenuste kategooria või ühe nende omaduse kirjeldusega.
25.
Nagu ma käesoleva ettepaneku punktis 10 märkisin, järeldab Bundespatentgericht seda, et koostisosa „Bundesverband der deutschen Gesundheitswirtschaft” hilisemas kaubamärgis on kirjeldav, kaalutluse põhjal, et sõnakombinatsioonid, millega näidatakse ainult, et kõnesolevaid kaupu ja teenuseid pakub teatavas sektoris tegutseja (hilisema kaubamärgi juhtumil tervishoiusektoris tegutsevate ettevõtjate ühing), on juba oma laadilt kirjeldavad. Seda järeldust tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu arutluskäigu ülesehitust arvestades mõista aga nii, et sellega viidatakse mitte kõikidele kaupadele ja teenustele, mille jaoks hilisem kaubamärk registreeriti ja mis on loetletud käesoleva ettepaneku 4. joonealuses märkuses, vaid ainult kaupadele ja teenustele, mille puhul võib siin vastandatud kaubamärke konkreetsel turul kohata, niisugusena, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus on need piiritlenud, st „trükised” ja „reklaamiteenused”, „seminaride korraldamine” ja „konkursside korraldamine”, „mida osutatakse peamiselt tervishoiusektori ettevõtjatele, eelkõige optikakauplustele ja audiometristidele”.
26.
Seega võib kerkida küsimus, kas hilisema kaubamärgi puhul esineb nagu kaubamärkide puhul, millega oli tegemist põhikohtuasjades, millega seoses tehti kohtuotsus Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11, EU:C:2012:147), direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punktis c ette nähtud kaubamärgi registreerimisest keeldumise või kaubamärgi tühistamise põhjus niisugusena, nagu Euroopa Kohus on seda selles kohtuotsuses tõlgendanud. Kuigi eitav vastus sellele küsimusele ei välista iseenesest, et põhikohtuasja lahendamisel on asjakohane see, mille Euroopa Kohus tuvastas kohtuotsuses Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11,EU:C:2012:147), kõneleb niisugune vastus siiski selle vastu, et põhikohtuasjad, mille tagajärjel tehti see kohtuotsus, ja põhikohtuasi, mis on pooleli eelotsusetaotluse esitanud kohtus, on täiesti võrreldavad.
2. Eeldus, et hinnang tervikmuljele, mille kaubamärk võib asjaomasele üldsusele jätta, ei saa muutuda sõltuvalt sellest, kas on vaja tõendada kaubamärgi registreerimisest keeldumise absoluutse või suhtelise põhjuse esinemist
27.
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb nii hinnang sellele, kas tähis on kirjeldav ja eristav, kui ka sellele, kas esineb tähiste segiajamise tõenäosus, anda samade kriteeriumide põhjal, milleks on esiteks asjaomased kaubad ja/või teenused ning teiseks asjaomase üldsuse taju. ( 19 ) Lisaks tuleb hinnang kombineeritud tähiste korral mõlemal juhul anda nii, et arvesse võetakse nende tervikmuljet. ( 20 ) Analüüs, kas esinevad absoluutsed keeldumise põhjused, ja hinnang, kas esinevad suhtelised keeldumise põhjused, vastavalt direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punktide b ja c ning artikli 4 lõike 1 punkti b (samuti määruse nr 207/2009 vastavate sätete) tähenduses, viiakse seega läbi, lähtudes samadest asjaoludest.
28.
Tuleb siiski esiteks rõhutada, et nende õigusnormide eesmärgid on erinevad ja nendega püütakse kaitsta erinevaid huve. Nii on Euroopa Kohus direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti c (ja määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c) kohta täpsustanud, et selle sätte aluseks olev üldine huvi on tagada, et registreerimistaotlusega hõlmatud kaupade või teenuste üht või mitut omadust kirjeldavad tähised oleksid kõigi neid kaupu ja teenuseid pakkuvate majandustegevuses osalejate poolt vabalt kasutatavad. ( 21 ) Sama direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti b (ja määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b) aluseks olev üldise huvi mõiste on aga vastavuses kaubamärgi peaülesandega, milleks on tagada lõpptarbijale või -kasutajale kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenuste teatud päritolu, mis lubaks ilma võimaliku segiajamiseta eristada kaupu või teenuseid nendest, millel on teine päritolu. ( 22 ) Direktiivi 2008/95 artikli 4 lõikes 1 (ja määruse nr 207/2009 artikli 8 lõikes 1) ette nähtud keeldumise põhjused on omakorda seotud olukordadega, mil tähis ei ole uudne, sest esineb varasemate kaubamärkidega segiajamise tõenäosus. Kui eksisteerib selge seos nende registreerimisest keeldumise põhjuste ja kaubamärgi päritolu kaitsmise otstarbe vahel, ( 23 ) on nende põhjuste eesmärk peamiselt kaitsta taotletava tähisega vastandatud varasemate kaubamärkide omanike huve, mis ilmneb eelkõige asjaolust, et neid analüüsitakse ainult vastulause esitamise korral, samas kui absoluutseid keeldumise põhjuseid analüüsitakse omal algatusel. ( 24 )
29.
Teisalt tuleb märkida, et kuigi see, kuidas asjaomane üldsus tähist tajub, ei saa – nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus õigesti märgib – sõltuda registreerimisest keeldumise arvessevõetud põhjusest, varieerub see, millise nurga alt tähist tajutakse, sõltuvalt sellest, kas vaja on anda hinnang tähise kirjeldavusele või kahe tähise segiajamise tõenäosusele. Kui esimesel juhul keskendub tähelepanu vaimsetele protsessidele, mille abil on võimalik luua seoseid tähise või selle erinevate koostisosade ning asjaomaste kaupade ja/või teenuste vahel, siis teisel juhul analüüsitakse pigem tähise meeldejätmise, äratundmise ja meenutamise protsesse ning nendega seotud mehhanisme. ( 25 ) Kombineeritud tähiste puhul eeldab see analüüs, et hinnatakse, kas tähise erinevad koostisosad võivad köita üldsuse tähelepanu ja jätta sellest tervikmuljet, mõjutades nii vaimseid protsesse ja mehhanisme.
30.
Kaks eespool kirjeldatud vaatevinklit ei ole mõistagi teineteisest täiesti eraldiseisvad. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näiteks ei taju üldsus üldjuhul kombineeritud kaubamärgi kirjeldavat osa tähisest tekkivas tervikmuljes eristatava ning domineeriva osana. ( 26 ) Need jäävad aga sellegipoolest sõltumatuks. Näiteks on Üldkohus – hoolimata reeglist, mida ma just meenutasin – siiski täpsustanud, et „kombineeritud kaubamärgi ühe osa vähene eristavus ( 27 ) ei tähenda tingimata, et see koostisosa ei võiks olla domineeriv osa, kui see on eelkõige oma asendi tõttu tähises või mõõtmete tõttu tarbijale tajutav ja jääb talle meelde”. ( 28 )
3. Kohtuotsuse Strigl ja Securvita ulatus
31.
Kohtuotsuse Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11, EU:C:2012:147) põhjendustest ilmneb, et seda, kas tähist, milles on kõrvuti tähekombinatsioon ja sõnakombinatsioon, ei saa registreerida direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punktide b ja c tähenduses, tuleb hinnata igal üksikjuhul eraldi, lähtudes mitte objektiivsetest ja ette kindlaks määratud kriteeriumidest, vaid sellest, kuidas asjaomane üldsus tähise erinevate koostisosade vastastikust mõju ja seda tähist tervikuna tajub. Näiteks selle kohtuotsuse punktides 32 ja 34 tugineb Euroopa Kohus mitmele argumendile, mis tulenevad kõnesolevate tähiste empiirilisest analüüsist, et selgitada välja, kas nende tähiste erinevate koostisosade vahel on seos, mis võib mõjutada seda, kuidas asjaomane üldsus neid tajub, samuti vaimset protsessi, mille abil need meelde jäetakse. See kohtuotsus ei jäta niisiis ruumi mingile automatismile, vaid selles on vastupidi viidatud taju reeglite kohaldamisele. ( 29 )
32.
Nii tuleb minu arvates mõista ka selle kohtuotsuse punktis 38 toodud väidet – millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab –, et „sõnakombinatsioonis sisalduvate sõnade algustähtedest koosneval tähekombinatsioonil [on] sõnakombinatsioonis vaid täiendav positsioon”. Selle väitega – mis ei väljenda kaugeltki üldisest hinnangust tulenevat reeglit – täpsustatakse ainult direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punktides b ja c ette nähtud keeldumise põhjuste kohaldatavuse üle otsustamiseks, et tähekombinatsioon võib – isegi siis, kui on ise eristav – olla kirjeldav, kui see on lisatud kombineeritud kaubamärki, milles see on kombineeritud kirjeldava põhiväljendiga, mille lühendina seda tajutakse ‐ seda tuleb aga tõendada konkreetse juhtumi hindamise käigus.
33.
Seda väidet tuleb selle konteksti arvestades lisaks mõista nii, et sellega soovitakse välistada, et kui esineb kohtuotsuse Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11,EU:C:2012:147) punktides 32‐35 kirjeldatud vastastikuse mõju seos asjaomaste tähe‑ ja sõnakombinatsioonide vahel, millega need tähekombinatsioonid kõrvuti asuvad, võib nende tähekombinatsioonide eristavus eraldi võetuna peegelduda asjaomastes tähistes tervikuna, muutes need hoolimata sellest, et sõnakombinatsioonid on kirjeldavad, tervikuna eristavaks. Vihjet sellele, et asjaomased tähekombinatsioonid on „täiendavad”, ei tule seega mõista kui hinnangut, mille kohaselt võivad need kombineeritud kaubamärgi osadena köita asjaomase üldsuse tähelepanu ning osaleda tähise meeldejätmise ja meenutamise protsessis.
4. Järeldus selle kohta, kas kohtuotsus Strigl ja Securvita on põhikohtuasja lahendamisel asjakohane
34.
Võttes arvesse, et nende kohtuasjade faktilised ja õiguslikud asjaolud, mille tagajärjel tehti kohtuotsus Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11,EU:C:2012:147), on teistsugused ning et selle kohtuotsuse põhjendused ja ulatus, mis tuleb sellele omistada, on peaasjalikult empiirilised, näib, et selles tuvastatut ei saa automaatselt põhikohtuasjale üle kanda. Selles kohtuasjas vastandatud tähiste võrdlus ja segiajamise tõenäosuse hindamine tuleb seega läbi viia kriteeriumide põhjal, mida selles valdkonnas üldiselt kohaldatakse ja mida järgnevalt lühidalt meenutan.
C. Kriteeriumid, mille põhjal tuleb hinnata põhikohtuasjas vastandatud kaubamärkide segiajamise tõenäosust
35.
Eritingimus registreeritud kaubamärgiga antavale kaitsele, mis on suunatud eelkõige mitteidentsete tähiste kasutamise vastu kolmandate isikute poolt, on segiajamise tõenäosus. Euroopa Kohus on seda tingimust määratlenud nii, et avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. ( 30 )
36.
Direktiivi 2008/95 põhjenduse 11 kohaselt sõltub segiajamise tõenäosuse hindamine „mitmest asjaolust ja eelkõige kaubamärgi tuntusest turul, seostest, mis võivad tekkida kasutatava või registreeritud tähisega, ning kaubamärgi ja tähise ja identifitseeritud kaupade või teenuste vahelise sarnasuse ulatusest”. Segiajamise tõenäosust tuleb hinnata igakülgselt, võttes arvesse kõiki konkreetsel juhtumil tähtsust omavaid asjaolusid. ( 31 )
37.
Asjaomaste kaubamärkide sarnasuse astme hindamisel tuleb määrata kindlaks nende visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse aste ning vajaduse korral hinnata, millise kaaluga need erinevad osad on, võttes arvesse asjaomaste kaupade ja teenuste liiki ning nende turustamise tingimusi. ( 32 )
38.
Visuaalseid, foneetilisi ja kontseptuaalseid sarnasusi asjaomaste tähiste vahel tuleb hinnata tervikuna ning selle hindamise raames etendab määravat rolli see, kuidas tajub kaubamärke asjaomaste kaupade või teenuste keskmine tarbija. ( 33 ) Selles küsimuses on kohtupraktikas täpsustatud, et keskmine tarbija tajub kaubamärki tervikuna ega uuri selle erinevaid detaile. ( 34 ) Seega peab see hindamine tervikuna põhinema tervikmuljel, mille vastandatud kaubamärgid jätavad, ning arvesse tuleb võtta eelkõige nende eristavaid ja domineerivaid osi. ( 35 ) Eeskätt on Euroopa Kohus leidnud, et kahe kaubamärgi sarnasuse hindamine ei tähenda seda, et piirduda võib vaid kombineeritud kaubamärgi ühe koostisosa arvessevõtmisega ja asjaomase teise kaubamärgiga võrdlemisega, vaid vastupidi, uurida tuleb igat kõnealust kaubamärki tervikuna. ( 36 )
39.
Ehkki kombineeritud kaubamärgist asjaomase üldsuse mälus tekkinud tervikmuljes võib mõnel juhul domineerida üks või mitu selle koostisosadest, võib üksnes siis, kui kaubamärgi kõik teised koostisosad on tähtsusetud, hinnata sarnasust ainult domineeriva osa põhjal. ( 37 ) Selles küsimuses on Euroopa Kohus ka täpsustanud alates kohtuasjast Medion (C‑120/04, EU:C:2005:594) – millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab –, et isegi siis, kui kombineeritud kaubamärgi osa ei saa pidada domineerivaks, tuleb seda arvesse võtta, kui hinnatakse selle kaubamärgi sarnasust varasema kaubamärgiga, kui see osa moodustab ise varasema kaubamärgi ja säilitab kombineeritud kaubamärgis iseseisva eristava tähtsuse. Juhul, kui ühine koostisosa säilitab kombineeritud tähises iseseisva eristava tähtsuse, võib üldsus sellest tähisest jääva tervikmulje tõttu arvata, et kõnesolevad kaubad ja teenused pärinevad vähemalt majanduslikult seotud ettevõtjatelt – millisel juhul tuleb asuda seisukohale, et esineb segiajamise tõenäosus. ( 38 ) Euroopa Kohus on ka täpsustanud, et kombineeritud tähise osa ei säilita niisugust iseseisvat eristavat tähtsust, kui see osa moodustab tähise teise osa või osadega koos vaadelduna terviku, millel on teistsugune tähendus kui nendel osadel eraldi võetuna. ( 39 )
40.
Lõpuks meenutan, et põhimõtteliselt võib isegi koostisosa, millel on ainult vähene eristusvõime, domineerida kombineeritud kaubamärgist jäävat tervikmuljet või omada selles kaubamärgis iseseisvat eristavat tähtsust kohtuotsuse Medion (C‑120/04, EU:C:2005:594) tähenduses, kui see on eelkõige asukoha tõttu tähises või suuruse tõttu „tarbijate tajus valitsev ning jääb neile meelde”. ( 40 )
41.
Eelotsusetaotluse esitanud kohus peabki vastandatud kaubamärkide sarnasust ja võimaliku segiajamise tõenäosuse esinemist hindama eespool esitatud põhimõtetest lähtudes.
42.
Sellel kohtul tuleb eelkõige analüüsida hilisema kaubamärgi erinevaid koostisosi, nende kaalu selles ja nende vastastikust mõju, et teha sünteesi teel kindlaks tervikmulje, mille see kaubamärk võib asjaomase üldsuse mällu jätta. Niisuguse analüüsi raames peab ta ‐ arvestades põhikohtuasja asjaolusid, st seda, et hilisem kaubamärk koosneb tähisest, millesse on üle võetud tähekombinatsioon, mis kujutab endast varasema kaubamärgi ainsat sõnalist osa, ja sõnakombinatsioonist – muude tegurite hulgas arvesse võtma tähe‑ ja sõnakombinatsiooni asukohti tähises ( 41 ) ning sõnakombinatsiooni pikkust ( 42 ) ja selle võimalikku kirjeldavust, ( 43 ) seost, mille asjaomane üldsus võib luua tähe‑ ja sõnakombinatsiooni vahel – eelkõige võimalust, et esimest tajutakse teise lühendina ‐, seda, kas niisugust seost tajutakse kohe või mitte, ning seda, kuidas see taju mõjutab tähise meenutamist, ( 44 ) asjaomaste kaupade liike ning asjaomase üldsuse tunnuseid ja tema tähelepanelikkuse astet, samuti kohaldatava mälu tüüpi (lühimälu, keskmine või pikaajaline mälu). Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab vajadusel ka hindama, kas asjaolu, et hilisema kaubamärgi osad moodustavad seoste tõttu, mida asjaomane üldsus võib tähe‑ ja sõnakombinatsiooni vahel luua, eraldi loogilise üksuse, ei võimalda asjaomasel üldsusel seda tähekombinatsiooni – mis moodustab vastandatud kaubamärkide ühise koostisosa ‐ tajuda ja meelde jätta iseseisvalt ning aitab seega märgatavalt luua hilisema kaubamärgi tervikmuljet, mille see üldsus meelde jätab. Selle hindamise raames ja kaaludes vastandatud kaubamärkide kontseptuaalset sarnasust, tuleb arvesse võtta ka tõenäosust, et varasemat kaubamärki näinud tarbijad võivad tähekombinatsioonile, millest see kaubamärk koosneb, omistada sama tähenduse, mida hõlmab hilisem kaubamärk. ( 45 )
43.
Küll aga ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtule – nagu ma juba märkisin – selle analüüsi raames siduv see, mida Euroopa Kohus sedastas teistsuguses faktilises ja õiguslikus raamistikus kohtuasjas Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11, EU:C:2012:147).
IV. Ettepanek
44.
Kõikidest eelnevatest kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Bundespatentgerichti esitatud eelotsuse küsimusele järgmiselt:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 4 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et segiajamise tõenäosus tähiste vahel võib identsete või sarnaste kaupade ja teenuste korral üldsuse teadvuses esineda siis, kui tähekombinatsioon, mis on varasema tähise ainus sõnaline koostisosa, on võetud üle hilisemasse sõnamärki ja asetseb kõrvuti kirjeldava sõnakombinatsiooniga, mille sõnade algustähed kujutavad endast selle tähekombinatsiooni tähti, ning asjaomane üldsus tajub seda tähekombinatsiooni seega selle sõnakombinatsiooni lühendina, mille kõrval see tähekombinatsioon asub. Segiajamise tõenäosuse esinemist tuleb hinnata igakülgselt, arvestades kõiki konkreetses asjas tähtsust omavaid tegureid.
( 1 ) Algkeel: prantsuse.
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 299, lk 25).
( 3 ) Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92).
( 4 ) Kõnesolevad kaubad ja teenused vastavad järgmisele kirjeldusele:
- klassi 16 kuuluvad „trükised”;
- klassi 35 kuuluvad „reklaam; ärijuhtimine; ettevõtte haldus; kontoriteenused; spetsialisti ärialased konsultatsioonid; äritegevuse korraldamise konsultatsioonid; äritegevuse juhtimise konsultatsioonid; kaubandus‑ ja reklaamnäituste korraldamine; suhtekorraldus (public relations)”;
- klassi 41 kuuluvad „haridus, väljaõpe; meelelahutus, spordi‑ ja kultuurialane tegevus; kultuuriliste või hariduslike näituste korraldamine; puhketingimuste loomine; terviseklubiteenused (saksa keeles „Betrieb von Gesundheits-Klubs”; kollokviumide korraldamine ja läbiviimine; konverentside, kongresside ja sümpoosionide korraldamine ja läbiviimine; spordivahenditega varustamine, spordivarustuse üürimine, laenutus; võimlemisõpetus, ‑juhendamine; seminaride, õpitubade, loengute, vestlusringide ja kursuste korraldamine ning läbiviimine; puhketeave, ‑info; haridus‑ ja koolitusalaste ürituste korraldamine ja läbiviimine; kuurordikülastajate teavitamine spordi‑ ja kultuuriüritustest, kuurordialane nõustamine”;
- klassi 43 kuuluvad „majutus‑ ja toitlustusteenused; reisijatele, eelkõige kuurordikülastajatele, majutuskohtade reserveerimine ja vahendamine; vanadekodu‑ ja puhkelaagriteenused.”
( 5 ) Tegemist on kaupade ja teenustega, mis vastavad järgmisele kirjeldusele:
‑ klassi 16 kuuluvad „paber, papp (kartong) ja nendest valmistatud tooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse; trükised; köitematerjal; fotod; kirjatarbed; majapidamis‑ ja kantseleiliimid; kunstnikutarbed; pintslid; kirjutusmasinad ja kantseleitarbed (v.a mööbel); õppematerjalid ja näitvahendid (v.a aparaadid); plastist pakkematerjal, mis ei kuulu teistesse klassidesse; [...]”;
- klassi 31 kuuluvad „reklaam; kontoriteenused; ärijuhtimine; ettevõtte haldus”;
- klassi 41 kuuluvad „haridus; väljaõpe; meelelahutus; spordi ja kultuurialane tegevus; ajalehtede, ajakirjade ja raamatute kirjastamine, avaldamine; tekstide, v.a reklaamtekstide, kirjastamine, avaldamine; meelelahutus‑, kultuuri‑ ja spordivaldkonna messide ja näituste korraldamine; filmitootmine, ‑produtseerimine; kinofilmide laenutamine, filmide üürimine, laenutus; videokaamerate üürimine, rentimine, laenutus, taasesitavate videokaamerate üürimine, rentimine, laenutus; helisalvestiste, raadiote ja telerite üürimine, laenutus; kaugõpe; konverentside, kongresside ja sümpoosionide korraldamine ja läbiviimine; elektronraamatute ja -ajakirjade kirjastamine arvutivõrgus; raadio meelelahutus-, lõbustussaated, raadiomeelelahutus; seminaride ja õpitubade korraldamine ja läbiviimine; tõlkimine; õpetamine, haridusteenused; kollokviumide korraldamine ja läbiviimine; stsenaristiteenused; videolindile salvestamine; võistluste korraldamine”.
( 6 ) Vt punktid 25‐28.
( 7 ) Vt punktid 32 ja 33.
( 8 ) Kohtujuristi ettepanek, Jääskinen, kohtuasi Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11, EU:C:2012:147).
( 9 ) Vt punktid 37 ja 38.
( 10 ) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).
( 11 ) Vt kohtuotsus Eurohypo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑304/06 P, EU:C:2008:261, punktid 55 ja 56 ja seal viidatud kohtupraktika).
( 12 ) Vt kohtuotsused Matratzen Concord (C‑421/04, EU:C:2006:164, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika) ja Eurocool Logistik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EUROCOOL) (T‑34/00, EU:T:2002:41, punkt 38).
( 13 ) Vt teiste hulgas kohtuotsus Procter & Gamble vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑383/99 P, EU:C:2001:461, punkt 39).
( 14 ) Vt teiste hulgas kohtuotsus Metso Paper Automation vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (PAPERLAB) (T‑19/04, EU:T:2005:247, punkt 25).
( 15 ) Teatavatel juhtudel on isegi väga nõrka seost peetud piisavaks, vt eelkõige kohtuotsus Ellos vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (ELLOS) (T‑219/00, EU:T:2002:44).
( 16 ) Vt kohtuotused Windsurfing Chiemsee (C‑108/97 ja C‑109/97, EU:C:1999:230, punkt 31), Koninklijke KPN Nederland (C‑363/99, EU:C:2004:86, punkt 56) ja Agencja Wydawnicza Technopol vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑51/10 P, EU:C:2011:139, punkt 50).
( 17 ) See kirjeldus on toodud käesoleva ettepaneku 4. joonealuses märkuses.
( 18 ) Tegemist on „kuurordikülastajate teavitamisega spordi‑ ja kultuuriüritustest”, „kuurordialase nõustamise” ja „reisijatele, eelkõige kuurordikülastajatele, majutuskohtade reserveerimise ja vahendamisega” ja „vanadekodu‑ ja puhkelaagriteenustega” või teatavate klassi 41 kuuluvate spordi- ja fitnessialaste teenustega („spordi- ja kultuurialane tegevus”, „spordiklubid”; „spordivahenditega varustamine”; „spordivarustuse üürimine, laenutus”; „võimlemisõpetus”.
( 19 ) Hinnangu kohta sellele, kas tähis on kirjeldav ja eristav, vt käesoleva ettepaneku punkt 23. Segiajamise tõenäosuse kohta on Euroopa Kohus ja Üldkohus korduvalt rõhutanud, et „sellel, kuidas asjaomaste kaupade või teenuste keskmine tarbija kaubamärke tajub, on määrav tähendus segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel”. Vt teiste hulgas kohtuotsus SABEL (C‑251/95, EU:C:1997:528, punkt 23).
( 20 ) Vt teiste hulgas kohtuotsus Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11, EU:C:2012:147, punkt 34). Vt eespool punkt 35 jj.
( 21 ) Vt kohtuotsused Windsurfing Chiemsee (C‑108/97 ja C‑109/97, EU:C:1999:230, punkt 25), Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Wrigley (C‑191/01 P, EU:C:2003:579, punkt 31), Agencja Wydawnicza Technopol vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑51/10 P, EU:C:2011:139, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika), Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11, EU:C:2012:147, punkt 31) ning Streamserve vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (STREAMSERVE) (T‑106/00, EU:T:2002:43, punkt 36).
( 22 ) Vt teiste hulgas kohtuotsus Eurohypo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑304/06 P, EU:C:2008:261, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).
( 23 ) Vt teiste hulgas kohtuotsus Canon (C‑39/97, EU:C:1998:442, punkt 27).
( 24 ) Kohtuotsus adidas ja adidas Benelux (C‑102/07, EU:C:2008:217) näitab hästi seda vaatevinkli erinevust, eelkõige erinevust direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punktis c ette nähtud absoluutse keeldumise põhjuse ja sama direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis b ette nähtud suhtelise keeldumise põhjuse vahel. Meenutanud, et hinnang segiajamise tõenäosusele sõltub paljudest teguritest, täpsustab Euroopa Kohus selle kohtuotsuse punktis 30, et „[s]ee, kas ettevõtjatel on vaba kasutatavuse vajadus olemas, ei ole üks nendest asjakohastest asjaoludest”. Euroopa Kohus jätkab, et „[n]agu tuleneb direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti b sõnastusest ning viidatud kohtupraktikast, peab vastus küsimusele, kas esineb segiajamise tõenäosus, põhinema sellel, kuidas avalikkus tajub esiteks asjaomase omaniku kaubamärgiga hõlmatavaid kaupu ning teiseks asjaomase kolmanda isiku kasutatava tähisega hõlmatavaid kaupu”.
( 25 ) Mis eeldab, et arvesse võetakse eelkõige üldsuse tähelepanu taset, toodete liike, võimalust võrrelda kaubamärke vahetult ja seega nende turustamise viise; vt eelkõige kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer (C‑342/97, EU:C:1999:323, punktid 26 ja 27).
( 26 ) Vt teiste hulgas kohtuotsused Alejandro vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Anheuser-Busch (BUDMEN) (T‑129/01, EU:T:2003:184, punkt 53) ja New Look vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Naulover (NLSPORT, NLJEANS, NLACTIVE ja NLCollection) (T‑117/03‐T‑119/03 ja T‑171/03, EU:T:2004:293, punkt 34).
( 27 ) Sel juhul oli tegemist kujutisega, mis koosnes lehmanaha pildist – mis oli asjaomaseid tooteid (piimatooted) kirjeldav.
( 28 ) Vt kohtuotsused AVEX vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Ahlers (a) (T‑115/02, EU:T:2004:234, punkt 20) ja Inex vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Wiseman (lehmanaha kujutis) (T‑153/03, EU:T:2006:157, punkt 32).
( 29 ) Vt selle kohta Sandri, S., „Serie di lettere e serie di parole”, Giurisprudenza comunitaria del marchio e del design, Commento tematico II, 2012, lk 39‐45.
( 30 ) Vt teiste hulgas kohtuotsused Lloyd Schuhfabrik Meyer (C‑342/97, EU:C:1999:323, punkt 17), Medion (C‑120/04, EU:C:2005:594, punktid 24 ja 26) ning adidas ja adidas Benelux (C‑102/07, EU:C:2008:217, punkt 28).
( 31 ) Vt kohtuotsused SABEL (C‑251/95, EU:C:1997:528, punkt 22), Marca Mode (C‑425/98, EU:C:2000:339, punkt 40), Medion (C‑120/04, EU:C:2005:594, punkt 27), adidas ja adidas Benelux (C‑102/07, EU:C:2008:217, punkt 29), Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker (C‑334/05 P, EU:C:2007:333, punkt 34) ning Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑193/06 P, EU:C:2007:539, punkt 33).
( 32 ) Kohtuotsused Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker (C‑334/05 P, EU:C:2007:333, punkt 36) ja Ferrero vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑552/09 P, EU:C:2011:177, punkt 85).
( 33 ) Vt teiste hulgas kohtuotsus SABEL (C‑251/95, EU:C:1997:528, punkt 23).
( 34 ) Vt teiste hulgas kohtuotsused SABEL (C‑251/95, EU:C:1997:528, punkt 23), Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker (C‑334/05 P, EU:C:2007:333, punkt 35) ja Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑193/06 P, EU:C:2007:539, punkt 34).
( 35 ) Vt teiste hulgas kohtuotsused SABEL (C‑251/95, EU:C:1997:528, punkt 23), Lloyd Schuhfabrik Meyer (C‑342/97, EU:C:1999:323, punkt 25), Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker (C‑334/05 P, EU:C:2007:333, punkt 35) ja Aceites del Sur-Coosur vs. Koipe (C‑498/07 P, EU:C:2009:503, punkt 60).
( 36 ) Vt teiste hulgas kohtuotsused Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker (C‑334/05 P, EU:C:2007:333, punkt 41) ja Aceites del Sur-Coosur vs. Koipe (C‑498/07 P, EU:C:2009:503, punkt 61).
( 37 ) Kohtuotsused Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker (C‑334/05 P, EU:C:2007:333, punktid 41 ja 42) ja Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑193/06 P, EU:C:2007:539, punktid 42 ja 43 ja seal viidatud kohtupraktika).
( 38 ) Vt selle väljendi kohta kohtumäärus ecoblue vs. Siseturu Ühtlustamise Amet ja Banco Bilbao Vizcaya Argentaria (C‑23/09 P, EU:C:2010:35, punkt 45). Vt ka kohtuotsus Medion (C‑120/04, EU:C:2005:594, punktid 30 ja 36), kohtumäärus Perfetti Van Melle vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑353/09 P, EU:C:2011:73, punkt 36), minu ettepanek kohtuasjas Bimbo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑591/12 P, EU:C:2014:34, punkt 24) ja kohtuotsus Bimbo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑591/12 P, EU:C:2014:34, punkt 24).
( 39 ) Vt selle kohta kohtumäärus ecoblue vs. Siseturu Ühtlustamise Amet ja Banco Bilbao Vizcaya Argentaria (C‑23/09 P, EU:C:2010:35, punkt 47), kohtuotsus Becker vs. Harman International Industries (C‑51/09 P, EU:C:2010:368, punktid 37 ja 38) ning kohtumäärus Perfetti Van Melle vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑353/09 P, EU:C:2011:73, punktid 36 ja 37).
( 40 ) Vt selle kohta kohtuotsused AVEX vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Ahlers (a) (T‑115/02, EU:T:2004:234, punkt 20) ja Inex vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Wiseman (lehmanaha kujutis) (T‑153/03, EU:T:2006:157, punkt 32).
( 41 ) Hoolimata sellest, mida Euroopa Kohus kinnitas kohtuotsuse Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11, EU:C:2012:147) punktis 33, ei näi asjaolu, kas tähekombinatsioon eelneb või järgneb sõnakombinatsioonile, mulle esmapilgul tähtsusetu, sest see võib vastupidi mõjutada tähise üldsuse poolt tajumise ja meeldejätmise protsessi. Vt selle kohta ka kohtuotsus AMS vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – American Medical Systems (AMS Advanced Medical Services) (T‑425/03, EU:T:2007:311, eelkõige punkt 79).
( 42 ) Vt eelkõige kohtuotsus Klein Trademark Trust vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Zafra Marroquineros (CK CREACIONES KENNYA) (T‑185/07, EU:T:2009:147, punkt 42).
( 43 ) Vt kohtuotsus AMS vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – American Medical Systems (AMS Advanced Medical Services) (T‑425/03, EU:T:2007:311, eelkõige punkt 81).
( 44 ) Vt kaubamärgi foneetilise aspekti kohta kohtuotsus AMS vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – American Medical Systems (AMS Advanced Medical Services) (T‑425/03, EU:T:2007:311, eelkõige punkt 84). Vt ka kohtuotsus Klein Trademark Trust vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Zafra Marroquineros (CK CREACIONES KENNYA) (T‑185/07, EU:T:2009:147, punktid 44 ja 45).
( 45 ) Vt kohtuotsus AMS vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – American Medical Systems (AMS Advanced Medical Services) (T‑425/03, EU:T:2007:311, eelkõige punkt 86).
Full & Egal Universal Law Academy