KOHTUJURISTI ETTEPANEK
ELEANOR SHARPSTON
esitatud 4. veebruaril 2016 ( 1 )
Kohtuasi C‑465/14
Raad van bestuur van de Sociale verzekeringsbank
versus
F. Wieland
H. Rothwangl
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Centrale Raad van Beroep (Kõrgeim sotsiaalkindlustuskohus, Madalmaad))
„Sotsiaalkindlustus — ELTL artiklid 18 ja 45 — Määrus (EMÜ) nr 1408/71 — Artiklid 2 ja 3 ning artikli 94 lõiked 1 — 3 — Määrus (EÜ) nr 859/2003 — Artikli 2 lõiked 1 — 3 — Vanaduspension — Siseriiklikud õigusaktid, millest tulenevalt ei laiene kindlustus endistele meremeestele — Selle kindlaksmääramine, millised olid taotluse esitaja õigused enne, kui tema kodakondsusriik Euroopa Liiduga ühines”
1.
Käesolevas eelotsusetaotluses, mis puudutab määruste nr 1408/71 ( 2 ) ja nr 859/2003 ( 3 ) tõlgendamist, küsib Centrale Raad van Beroep (töö- ja sotsiaalkindlustusasjade apellatsioonikohus), kas nende määrustega on vastuolus Madalmaade õigusnormid, mille kohaselt 1960. aastatel ei laienenud vanaduspensionikindlustus kolmandate riikide kodanikele. Põhikohtuasi käsitleb kahte endist meremeest, kes nimetatud ajal elasid ja töötasid laevadel, mille kodusadam oli Madalmaades. Mõlemad vastustajad olid tol ajal ( 4 ) Austria (seega kolmanda riigi) kodanikud. Ent selleks ajaks, kui nad esitasid 2008. aastal Madalmaade ametiasutustele oma vastavad pensioninõuded, oli Austria ühinenud Euroopa Liiduga. F. Wieland oli vahepeal saanud Ameerika Ühendriikide kodanikuks, H. Rothwangl aga säilitanud Austria kodakondsuse. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas nimetatud kaks endist meremeest kuuluvad liidu sotsiaalkindlustusnormide kohaldamisalasse; kas nende esitatud vanaduspensioninõudeid kuuluvad nimetatud normides sisalduvate üleminekusätete kohaldamisalasse; ja kas siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt vanaduspensionikindlustus 1960. aastatel neid ei hõlmanud, on vastuolus ELTL artiklis 18 sätestatud diskrimineerimiskeeluga ja ELTL artikliga 45 tagatud töötajate liikumisvabaduse põhimõttega.
Liidu õigusaktid
Määrus nr 1408/71
2.
Enne määruse nr 1408/71 jõustumist olid liidu õigusnormid, mis reguleerisid liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist seoses võõrtöötajatega, ette nähtud määrusega nr 3/58. ( 5 ) See määrus aga ei olnud kohaldatav meremeeste suhtes. ( 6 ) Seejärel kehtestati määrusega nr 47/67 ( 7 ) alates 1. aprillist 1967 erieeskirjad meremeeste kohta. Muu hulgas hõlmas see kohaldatava õiguse ja vanaduspensioni kindlaksmääramist. Need eeskirjad inkorporeeriti määrusse nr 1408/71, mille kohaldamisala seega laiendati meremeestele.
3.
Määruse nr 1408/71 esimeses põhjenduses on märgitud, et siseriiklike sotsiaalkindlustusaktide kooskõlastamissätted kuuluvad liikmesriikide kodanikest töötajate vaba liikumise valdkonda.
4.
Asjakohased on järgmised artiklis 1 sätestatud määratlused: „töötaja“ on muu hulgas isik, kes on kohustuslikult või vabatahtlikult jätkuvalt kindlustatud ühe või mitme riski suhtes, mida hõlmavad töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusskeemide liigid; ( 8 )„õigusaktid“ on iga liikmesriigi puhul õigusnormid ja muud kehtivad või tulevased rakendusmeetmed, mis on seotud määruse nr 1408/71 artikli 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud sotsiaalkindlustusliikide ja ‑skeemidega; ( 9 )„kindlustusperiood“ on sissemakseperiood või töötamisperiood või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise periood, mis on sellisena määratletud või tunnustatud õigusaktides, mille kohaselt need on täitunud või loetakse täitunuks, ning kõik selliste perioodidena käsitatavad perioodid, kui kõnealused õigusaktid võrdsustavad need kindlustusperioodiga; ( 10 ) ning „elamisperiood“ on periood, mis on vastavalt määratletud või tunnustatud õigusaktides, mille kohaselt see on täitunud või täitunuks loetud. ( 11 )
5.
Artikli 2 lõike 1 kohaselt kohaldatakse määrust nr 1408/71 „töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja õpilaste suhtes, kelle suhtes kehtivad või on kehtinud ühe või mitme liikmesriigi õigusaktid ning kes on mõne liikmesriigi kodanikud või mõne liikmesriigi territooriumil elavad kodakondsuseta isikud või pagulased, samuti nende pereliikmete ja nende ülalpidamisel olnud isikute suhtes“.
6.
Artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et määruse nr 1408/71 kohaldamisalasse kuuluvate isikute suhtes kehtivad samasugused kohustused ja õigus saada samasuguseid hüvesid kui kõnealuse liikmesriigi kodanikul.
7.
Invaliidsushüvitised ja vanadushüvitised kuuluvad määruse nr 1408/71 kohaldamisalas olevate sotsiaalkindlustusliikide hulka (vt vastavalt artikli 4 lõike 1 punktid b ja c).
8.
Artikli 13 lõike 2 punkti c kohaselt kehtivad liikmesriigi lipu all sõitva laeva pardal töötava isiku suhtes selle riigi õigusaktid. ( 12 )
9.
Vanaduspensionide arvutamisega seotud erieeskirjad on sätestatud III jaotise 3. peatükis. Artiklis 44 on ette nähtud, et kui isik on allunud kahe või enama liikmesriigi õigusaktidele, arvutatakse tema õigus saada vanaduspensioni iga sellise riigi õigusaktide alusel. Artiklis 45 on sätestatud, et pensionitaotleja elukohaliikmesriigi pädev asutus peab võtma arvesse teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus‑ või elamisperioode. Kui pädev asutus on kohustatud arvustama hüvitisi kindlustus‑ või elamisperioodide kogusumma põhjal artiklis 45 ette nähtud eeskirjade kohaselt, arvutatakse määratav hüvitis vastavalt artikli 46 lõikele 2.
10.
Artikli 94 pealkiri on „Üleminekusätted töötajate kohta“. Selles on muu hulgas sätestatud:
„1. Käesoleva määruse alusel ei omandata mingeid õigusi perioodi suhtes enne 1. oktoobrit 1972 või enne määruse kohaldamise kuupäeva asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal.
2. Kõiki kindlustusperioode või vajaduse korral töötamis‑ või elamisperioode, mis on täitunud liikmesriigi õigusaktide alusel enne 1. oktoobrit 1972 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse kohaldamise kuupäeva, võetakse arvesse käesoleva määruse alusel omandatud õiguste kindlaksmääramiseks.
3. Käesoleva määruse alusel omandatakse õigus ka juhul, kui see on seotud juhtumiga, mis toimus enne 1. oktoobrit 1972 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse kohaldamise kuupäeva, arvestades lõike 1 sätteid.
[…]“
Määrus nr 859/2003
11.
Artiklis 1 on ette nähtud, et määruse nr 1408/71 sätteid „kohaldatakse […] kolmandate riikide kodanike suhtes, keda need sätted juba ei hõlma üksnes nende kodakondsuse alusel, samuti nende pereliikmete ning nende surma korral nende ülalpidamisel olnud isikute suhtes juhul, kui nad elavad seaduslikult liikmesriigi territooriumil ja on olukorras, mis ei ole igas suhtes piiratud üheainsa liikmesriigiga“.
12.
Artiklis 2 on sätestatud:
„1. Käesolev määrus ei tekita mingeid õigusi 1. juunile 2003 eelnenud ajavahemiku osas.
2. Käesoleva määruse sätete kohase hüvitise saamise õiguse kindlaksmääramisel võetakse arvesse kõiki enne 1. juunit 2003 liikmesriigi õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioode ning vajaduse korral ka töötamis‑, elamis‑ ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode.
3. Kui lõike 1 sätetest ei tulene teisiti, omandatakse käesoleva määruse kohane õigus ka juhul, kui see on seotud juhtumiga, mis toimus enne 1. juunit 2003.
[…]“
Siseriiklikud õigusaktid
13.
Üldise vanaduspensioni seadusega (Algemene Ouderdomswet; edaspidi „AOW“) on sisse seatud vanaduspensioniskeem isikutele, kes on saanud 65‑aastaseks. Selle skeemi kohaselt peab isik selleks, et olla kindlustatud, olema ajavahemikus alates oma 15. sünnipäevast kuni 65. sünnipäevani Madalmaade elanik.
14.
Vaatlusalusel ajal kohaldatava AOW redaktsiooni kohaselt loeti laevad, mille kodusadam oli Madalmaades, selle riigi territooriumi osaks. ( 13 ) Laevapere elukohaks loeti laev, niivõrd kui ei olnud võimalik tuvastada, et nende elukoht on maismaal. Nendel asjaoludel peeti laevaperet Madalmaade elanikeks.
15.
Ent kolmanda riigi kodanikku, kes kuulus niisuguse merelaeva laevaperesse, mille kodusadam oli Madalmaades, ei peetud kindlustatuks, niivõrd kui ta elas selle laeva pardal AOW tähenduses. ( 14 )
Faktilised asjaolud, menetlus ja eelotsuse küsimused
16.
F. Wieland sündis 20. märtsil 1943 Austrias. Alates 11. oktoobrist 1962 kuni 7. märtsini 1966 oli ta Holland-Amerika Lijn’i (edaspidi „HAL“) töötaja. Mais 1966 asus ta elama Ameerika Ühendriikidesse, kus sai 29. augustil 1969 USA kodakondsuse ja seetõttu kaotas Austria kodakondsuse. Aprillis 2008 esitas F. Wieland avalduse vanaduspensioni saamiseks. Sotsiaalkindlustuskassa haldusnõukogu (Raad van bestuur van de Sociale verzekeringsbank; edaspidi „RSvb“) jättis tema taotluse 15. aprilli 2008. aasta otsusega rahuldamata. F. Wieland teatas 3. oktoobril 2008 RSvb‑le, et tema peamine elukoht on Austrias.
17.
H. Rothwangl sündis 7. detsembril 1943. Ta on Austria kodanik. Alates 6. novembrist 1962 kuni 23. aprillini 1963 oli ta HAL‑i töötaja. Ta on saanud alates 1. märtsist 1998 Austria töövõimetuspensioni (Erwerbsunfähigkeitspension) ja alates 1. septembrist 1998 Šveitsi invaliidsuspensioni (Invalidenrente). Alates 29. novembrist 1998 kuni 1. detsembrini 2008 sai H. Rothwangl invaliidsushüvitisi ka Madalmaade ametiasutustelt vastavalt töövõimetuskindlustuse seadusele (Wet op arbeidsongeschiktheidsverzekering). Ta esitas 12. jaanuaril 2009 taotluse vanaduspensioni saamiseks alates 1. detsembrist 2008. RSvb jättis selle taotluse 26. mai 2009. aasta otsusega rahuldamata.
18.
Nii F. Wieland kui ka H. Rothwangl vaidlustasid RSvb otsused Rechtbank Amsterdamis (Amsterdami esimese astme kohus) ja olid edukad. RSvb on kaevanud need kohtuotsused edasi eelotsusetaotluse esitanud kohtusse.
19.
Centrale Raad van Beroep (töö- ja sotsiaalkindlustusasjade apellatsioonikohus) märgib eelotsusetaotluses kõigepealt, et ta on võtnud arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust kohtuasjas Wessels-Bergervoet vs. Madalmaad. ( 15 ) Selles kohtuasjas esitatud nõue põhines Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) artiklil 14, mis keelab diskrimineerimise, koostoimes konventsiooni protokolliga nr 1 (mis kaitseb õigust omandile). Nimetatud kohtuasjas kaebuse esitanud isik, kes kvalifitseerus AOW kohaselt saama vanaduspensioni, märkis, et Madalmaade pädeva asutuse otsus tema pensioni vähendada kujutas endast tema soolist diskrimineerimist, niivõrd kui pensioni vähendamise põhjus oli see, et asjassepuutuval ajal oli abielunaine kindlustatud üksnes nendeks perioodideks, mil oli kindlustatud tema abikaasa, abielumeeste suhtes aga samaväärset piirangut ei olnud. Eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitab, et Madalmaade kohtud on kohaldanud selles asjas esitatud Strasbourgi kohtu põhjendusi muudes kohtuasjades, mis puudutasid meremeeste pensioniõigusi. Ta on seisukohal, et F. Wielandi ja H. Rothwangli olukord erineb nimetatud kohtuasjadest ning käesoleval juhul on kodakondsuse põhjal eristamine konventsiooni artikli 14 kohaldamisel põhjendatud. Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib aga, kas neile võib abiks olla määrus nr 1408/71 koostoimes määrusega nr 859/2003 ja/või ELTL artiklitega 18 ja 45.
20.
Niisiis palub Centrale Raad van Beroep (töö- ja sotsiaalkindlustusasjade apellatsioonikohus) eelotsust järgmistes küsimustes:
„1.
Kas määruse nr 1408/71 artiklit 3 ja artikli 94 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et endisele meremehele, kes kuulus liikmesriigis kodusadamat omava merelaeva laevapere hulka, kellel puudus elukoht maismaal ja kellel ei olnud ühegi liikmesriigi kodakondsust, ei või pärast seda, kui see riik, mille kodanik on kõnealune meremees, on liiduga (või liidu õiguseellasega) ühinenud, või pärast seda, kui määrus nr 1408/71 on selle riigi suhtes jõustunud, jätta vanaduspensioni (osaliselt) määramata ainuüksi põhjusel, et nimetatud endisel meremehel ei olnud kindlustusperioodil, millele ta tugineb, (esimesena nimetatud) liikmesriigi kodakondsust?
2.
Kas ELTL artikleid 18 ja 45 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt vanaduspensionikindlustus ei laiene meremehele, kes kuulus liikmesriigis kodusadamat omava merelaeva laevapere hulka, kellel puudus elukoht maismaal ja kellel ei olnud ühegi liikmesriigi kodakondsust, samal ajal kui samade õigusnormide kohaselt loetakse kindlustatuks merelaeva kodusadama liikmesriigi kodanikust meremees, kes on muus osas samasuguses olukorras, juhul kui riik, kelle kodanik on esimesena nimetatud meremees, on vahepeal – pensioni kindlaksmääramise ajaks – liiduga ühinenud või kui määrus nr 1408/71 on vahepeal selle riigi suhtes jõustunud?
3.
Kas esimesele ja teisele küsimusele tuleb vastata samamoodi, kui tegemist on (endise) meremehega, kes oli ajal, mil ta töötas, liiduga hiljem ühinenud riigi kodanik, kuid ajal, mil ühinemine aset leidis või mil määrus nr 1408/71 selle riigi suhtes jõustus, ja ajal, mil ta soovis kasutada oma pensioniõigust, ei olnud ta liikmesriigi kodanik, kuid kelle suhtes on viimati nimetatud määrus vastavalt määruse nr 859/2003 artiklile 1 aga ikkagi kohaldatav?“
21.
Oma kirjalikud seisukohad esitasid RSvb, Madalmaade valitsus ja Euroopa Komisjon. Kõik kolm esitasid oma suulised seisukohad kohtuistungil 16. septembril 2015, nagu ka Hispaania Kuningriik. F. Wieland ega H. Rothwangl ei ole käesolevas menetluses kirjalikke ega suulisi seisukohti esitanud.
Hinnang
Sissejuhatavad märkused
22.
Sel ajal, mil F. Wieland ja H. Rothwangl olid Madalmaades HAL‑i töötajad, ei kuulunud meremehed määruse nr 3/58 ( 16 ) kohaldamisalasse. See ei olnud vastuolus rahvusvaheliste õigusnormidega, mida tollal meremeeste pensionide suhtes kohaldati. ( 17 ) Seetõttu reguleerisid meremeeste kuulumist sotsiaalkindlustusskeemidesse üksnes siseriiklikud õigusnormid.
23.
Aastal 2008, mil F. Wieland ja H. Rothwangl esitasid oma vastavad nõuded vanaduspensioni saamiseks, oli kohaldatav määrus nr 1408/71. See määrus ei ole ette nähtud asendama eri siseriiklikke sotsiaalkindlustussüsteeme. ( 18 ) Selle eesmärk on hoopis kooskõlastada siseriiklikke süsteeme, et rakendada praeguse Euroopa Liidu territooriumil isikute vaba liikumise põhimõte. ( 19 ) Nende õigusnormide kohaselt on pädev Austria ametiasutus kohustatud tegutsema kooskõlastatult asjaomase Madalmaade ametiasutusega, et teha kindlaks, kas pensionitaotlejate pensioniõigused tuleb nimetatud määruse III jaotise kohaselt liita.
24.
Ehkki liikmesriigid säilitavad pädevuse korraldada oma sotsiaalkindlustussüsteemidesse kuulumise tingimusi, peavad nad seda pädevust teostades siiski järgima liidu õigust, sealhulgas aluslepingu sätteid töötajate liikumisvabaduse kohta. Seetõttu ei saa nende tingimuste mõjul jätta siseriiklike õigusaktide – nagu need, mis on vaidluse all põhikohtuasjas – kohaldamisalast välja isikuid, kelle suhtes need õigusaktid on määrusest nr 1408/71 tulenevalt kohaldatavad; ja kohustusliku kindlustuse skeemid peavad olema kooskõlas ELTL artiklite 18 ja 45 sätetega. ( 20 ) Eelotsuse küsimusi kaaludes tuleb seda arvestada.
Esimene küsimus
25.
Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma esimeses küsimuses teada, kas pensionile jäänud Austria kodakondsusega meremehe, kes töötas kolmanda riigi kodanikuna laeval, mille kodusadam asus Madalmaades, saab pensionist ilma jätta pärast seda, kui tema kodakondsusriik Euroopa Liiduga ühines. Kas määrusega nr 1408/71 on vastuolus Madalmaade õigusnormid, millega jäeti H. Rothwangl tema töötamise ajal kodakondsuse tõttu ilma vanaduspensionikindlustusest Madalmaade sotsiaalkindlustussüsteemis?
26.
RSvb märgib, et H. Rothwangli juhtum ei kuulu määruse nr 1408/71 kohaldamisalasse. Madalmaade valitsuse sõnul ei ole määruse nr 1408/71 artikkel 3 kohaldatav, sest H. Rothwangl ei vasta artiklis 2 seatud tingimustele. Hispaania valitsus seevastu märgib, et H. Rothwangli olukorda tuleb vaadelda 1. detsembri 2008. aasta seisuga, mil ta esitas pensionitaotluse. Sel hetkel kuulus ta määruse nr 1408/71 kohaldamisalasse ning vaidlusalune siseriiklik õigusnorm on seetõttu artikli 3 kohaselt keelatud.
27.
Komisjoni sõnul on otsustav küsimus selles, kas määruse nr 1408/71 artikli 94 lõige 2 on kohaldatav ajale, mil H. Rothwangl oli HAL‑i töötaja. See, kas H. Rothwanglil täitus või ei täitunud kindlustusperiood, tuleb tuvastada siseriikliku õiguse kohaselt. Sel ajal, kui H. Rothwangl oli HAL‑i töötaja, peeti teda siseriiklike õigusnormide kohaselt Madalmaade elanikuks. Sellest tulenes kõnealusel perioodil piisavalt tihe seos Madalmaadega, et lugeda see vaidlusaluste siseriiklike õigusnormide kohaselt kindlustusperioodiks. Pealegi reguleerivad määruse nr 1408/71 artikli 13 lõike 2 punktis c sätestatud normid meremeeste kohta mitte üksnes kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramist, vaid ka seda, kas määruse nr 1408/71 kohaldamisalasse kuuluval isikul on õigus saada sotsiaalkindlustushüvitist.
28.
Ma ei nõustu sellega, kuidas RSvb ja Madalmaade valitsus määruse nr 1408/71 artiklit 2 tõlgendavad.
29.
On selge, et 1. detsembril 2008 pensionitaotlust esitades oli H. Rothwangl liikmesriigi kodanik. Ta oli kindlustatud Austria vanaduspensionide süsteemis, mis kuuluvad määruse nr 1408/71 esemelisse kohaldamisalasse. ( 21 ) Ta taotleb pädevalt Madalmaade ametiasutuselt proportsionaalset hüvitist, tuginedes perioodile, mil ta oli HAL‑i töötaja ja vaidlusalused õigusnormid Madalmaades tema suhtes kehtisid. Seega kuulub ta artikli 2 lõike 1 kohaldamisalasse.
30.
Minu arvates on RSvb ja Madalmaade seisukoht segadust tekitav, sest H. Rothwangl ju sai Madalmaade ametiasutustelt invaliidsushüvitist. See hüvitis kuulub määruse nr 1408/71 esemelisse kohaldamisalasse. ( 22 ) Mulle näib, et tegu on vastuoluga, niivõrd kui ta loeti invaliidsushüvitise nõudmisel selle määruse isikulisse kohaldamisalasse kuuluvaks, ent väidetavalt ei kuulu sinna seoses oma vanaduspensionitaotlusega.
31.
Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib konkreetselt, kas selles küsimuses toob selgust määruse nr 1408/71 artikli 2 tõlgendamist käsitlev Euroopa Kohtu praktika, sealhulgas kohtuotsus Belbouab ( 23 ).
32.
T. Belbouab oli 1924. aastal sündinud Alžeeria päritolu Prantsuse kodanik. Ta töötas Prantsusmaal kaevurina ja hiljem emigreerus Saksamaale, kus töötas samas ametis. Mõlemas riigis maksis ta töötamise ajal nõutavaid kindlustusmakseid. Kui Alžeeria 1962. aastal iseseisvus, kaotas T. Belbouab Prantsuse kodakondsuse. Aastal 1964 jätsid Saksamaa ametiasutused tema kaevuripensionitaotluse rahuldamata. Euroopa Kohtu sõnul eeldasid eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused määruse nr 1408/71 artikli 2 tõlgendamise kohta, et T. Belbouab pidi olema oma taotluse esitamise ajal liikmesriigi kodanik. See eeldus ei olnud kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Euroopa Kohus otsustas, et liikmesriigi kodanikuks olemise nõue puudutab töötamise aega, kindlustusperioodide suhtes kindlustusmaksete tegemise aega ning vastavate õiguste omandamise aega. ( 24 )
33.
Käesolevas asjas on pooled nõus, et H. Rothwangl oli liikmesriigi kodanik 1. detsembril 2008, mil ta taotles Madalmaadest vanaduspensioni, kuid mitte vaatlusalusel ajal. Kas tal siiski tekkis vaatlusalusel ajal õigusi? Seda küsimust kohtuasjas Belbouab ei arutatud. T. Belbouab oli teinud nõutud kindlustusmaksed ja omandanud asjakohasel ajal õigusi. Seetõttu näib mulle, et kohtuotsusest Belbouab ei ole abi käesoleva küsimuse lahendamisel.
34.
Samuti küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas kohtuotsus Buhari Haji ( 25 ) on asjakohane. See kohtuasi puudutas Nigeeria kodanikku, kel oli Briti kodakondsus kuni Nigeeria iseseisvumiseni 1960. aastal. Ajavahemikus 1937–1986 oli I. Buhari Haji töötanud Belgia Kongos (millest 1. juulil 1960 sai Sair) ja teinud sissemakseid Belgia sotsiaalkindlustussüsteemi enne Sairi iseseisvust. Euroopa Kohus otsustas, et niisuguste töötajate olukorral, kel kunagi oli hiljem (tollase) Euroopa Ühenduse liikmesriigiks saanud riigi kodakondsus, kuid kes kaotasid selle kodakondsuse enne nimetatud riigi ühinemist Euroopa Ühendusega, puudub seos töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate liikumisvabaduse saavutamisega ühenduse piires. Teistsugune oli ainult sellist liiki isikute olukord, kes säilitasid kõnealuse riigi kodakondsuse pärast selle ühinemist ühendusega ning kelle õigusi tunnistasid ja kaitsesid ühenduse sotsiaalkindlustusalased õigusaktid vastavalt määruse nr 1408/71 artiklites 94 ja 95 ette nähtud üleminekusätetele, mis võimaldavad võtta selle määruse alusel omandatud õiguste kindlaksmääramisel arvesse kõiki ühinemiseelseid kindlustus‑, elamis‑ ja töötamisperioode.
35.
H. Rothwangli olukord on I. Buhari Haji omast väga erinev. Ta ei teinud sissemakseid ega olnud vaatlusalusel ajal kehtinud Madalmaade õigusnormide kohaselt kindlustatud. Kas ta siiski omandas määruse nr 1408/71 artikli 94 lõigetele 1‐3 alusel õigusi, mis tuleks liita võimalikule vanaduspensionile, mida tal on õigus saada Austrias?
36.
Artikli 94 lõikes 1 on ette nähtud, et määruse nr 1408/71 alusel ei omandata mingeid õigusi enne selle määruse jõustumist asjaomase liikmesriigi territooriumil. ( 26 )
37.
Selleks et määrust nr 1408/71 saaks kohaldada varasemate olukordade tulevaste tagajärgede suhtes, on artikli 94 lõikes 2 seejärel ette nähtud kohustus võtta hüvitise saamise õiguse kindlaksmääramisel arvesse kõiki kindlustus‑, töötamis‑ või elamisperioode, mis on täitunud liikmesriigi õigusaktide alusel enne 1. oktoobrit 1972 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil määruse kohaldamise kuupäeva. Niisiis tuleneb sellest sättest, et liikmesriigil ei ole õigust keelduda pensionitaotleja vanaduspensioni kindlaksmääramisel arvesse võtmast teise liikmesriigi territooriumil täitunud kindlustusperioode ainult sel põhjendusel, et need perioodid on täitunud enne selle määruse jõustumist. ( 27 )
38.
Selleks et edukalt tugineda määruse nr 1408/71 artikli 94 lõikele 2, peab pensionitaotlejal olema ette näidata kindlustusperiood ja vajaduse korral töötamis‑ või elamisperioode, mis on täitunud liikmesriigi õigusaktide alusel enne 1. oktoobrit 1972 ( 28 ).
39.
Mulle näib, et need tingimused ei pea olema igal juhul kumuleeruvad. Sõnad „vajaduse korral“ viitavad, et alati ei ole vaja tõendada kõigi kolme tingimuse täidetust. Tuleb meeles pidada, et artikli 94 lõiget 2 kohaldatakse kõikidele määruse nr 1408/71 esemelisse kohaldamisalasse kuuluvatele sotsiaalkindlustushüvitistele. Tingimused, mille täitmist taotlejalt nõutakse, võivad olla eri liikmesriikides ja/või olenevalt hüvitise liigist erinevad. Madalmaade skeem (nagu mina sellest aru saan) ei kohusta taotlejat tõendama ka seda, et tal on täitunud elamis‑ või töötamisperiood, ehkki on väljaspool vaidlust, et H. Rothwangl vastab mõlemale tingimusele. Ent taotlejal peab olema ette näidata kindlustusperiood, mis on täitunud liikmesriigi õigusaktide alusel.
40.
Kas H. Rothwangl võib sellele tingimusele vastata?
41.
Vaidlusalused siseriiklikud õigusnormid on määruse nr 1408/71 artikli 1 punkti j tähenduses õigusaktid. Artikli 1 punkti r kohaselt on kindlustusperiood sissemakseperiood või töötamisperiood või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise periood, mis on sellisena määratletud või tunnustatud õigusaktides, mille kohaselt need on täitunud või loetakse täitunuks. Sellest konkreetsest viitest siseriiklikele õigusaktidele nähtub selgelt, et määrus nr 1408/71 osutab – muu hulgas kindlustusperioodide liitmise suhtes – tingimustele, mis siseriiklikus õiguses kehtivad seoses teatava perioodi lugemisega kindlustusperioodide, kui sellistega samaväärseks. ( 29 )
42.
Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et vaatlusalusel ajal kehtinud siseriiklike õigusnormide kohaselt ei olnud H. Rothwangl kindlustatud, sest vanaduspensionikindlustus ei laienenud laevapere liikmeteks olevatele kolmandate riikide kodanikele, kes elasid sel laeval. Samuti märgib ta üheselt, et vaidlusalused siseriiklikud õigusnormid kujutasid endast diskrimineerimist kodakondsuse põhjal. ( 30 ) Kas selline diskrimineerimine on määruse nr 1408/71 artikliga 3 keelatud? Kui jah, siis kas H. Rothwanglil peaks olema õigus nõuda, et teda koheldaks nii, nagu oleks tal täitunud Madalmaades kindlustusperiood, kuigi ta tegelikult seda artikli 94 lõike 2 olulist tingimust ei rahulda.
43.
Samalaadseid küsimusi uuris Euroopa Kohus kohtuasjades Kauer ja Duchon.
44.
Austria kodanik L. Kauer taotles Austrias vanaduspensioni. Ta oli töötanud ja tal olid täitunud kohustusliku kindlustuse perioodid Austria õigusaktide kohaselt. Vanaduspensionikindlustuse tarvis kvalifitseeruvaid perioode arvestades võttis pädev asutus arvesse Austrias täitunud perioodi, mil ta ei töötanud, vaid kasvatas lapsi. Selliseid perioode arvestati „asendusperioodidena“. Ent samaväärseid perioode, mis L. Kauer oli veetnud Belgias lapsi kasvatades, ei võetud arvesse. Laste kasvatamise perioodid (nii Austrias kui ka Belgias) olid möödunud enne seda, kui Austria ühines (tollase) Euroopa Ühendusega. Eelotsusetaotluse esitanud kohus palus suuniseid selle kohta, kas määruse nr 1408/71 artikli 94 lõigetega 1‐3 on vastuolus siseriiklikud õigusaktid, millest tulenevalt ei loetud Belgias lapsi kasvatades veedetud perioode L. Kaueri vanaduspensionihüvitiste arvutamisel asendusperioodideks.
45.
J. F. Duchon oli Austria kodanik, kes oli töötanud Saksamaal, enne kui Austria ühendusega ühines. Sellel perioodil juhtus temaga tööõnnetus. Selle alusel sai ta Saksamaa ametiasutustelt tööõnnetushüvitist. Tema taotlus saada Austria ametiasutustelt alates 1. jaanuarist 1998 töövõimetuspensioni jäeti rahuldamata põhjendustel, et 1) tal ei olnud täitunud kvalifitseeruvat perioodi, ja 2) kuna õnnetusega seotud sündmused toimusid Saksamaal enne Austria ühinemist, ei saa ta tugineda töötajate liikumisvabaduse põhimõttele.
46.
Mõlemas asjas otsustas Euroopa Kohus, et asjaomane kaebaja võib tugineda määruse nr 1408/71 artiklis 94 ette nähtud üleminekusätetele ning et L. Kaueri ja J. F. Duchoni suhtes kohaldunud Austria õigusnormid olid diskrimineerimiskeelu põhimõttest tulenevalt õigusvastased. Nendest kohtuotsustest saab kindlaks teha teatavad ühised põhimõtted.
47.
Euroopa Kohus otsustas, et määruse nr 1408/71 artikli 94 lõigetes 1‐3 ette nähtud üleminekusätete rakendamiseks on vaja arvesse võtta enne selle määruse jõustumist täitunud kindlustusperioode. ( 31 ) Mõlemas kohtuasjas olid kaebajad asjakohaste siseriiklike õigusnormide kohaselt kindlustatud. Vaidlusaluste siseriiklike meetmete hindamisel tuli siis arvestada ühenduse õigusnorme nii, nagu need olid kohaldatavad pärast Austria ühinemist. ( 32 ) Sellepärast pidi pädev asutus kohaldama töötajate liikumisvabadusega seotud põhimõtteid ja artikli 94 lõigetes 1‐3 sätestatud üleminekunorme. ( 33 )
48.
Kohtuotsustest Kauer ja Duchon selgub, et H. Rothwangli olukorra uurimisel tuleb lähtuda liidu õigusest pärast Austria ühinemist Euroopa Liiduga. Milline on niisuguse analüüsi tulemus?
49.
Mulle näib, et H. Rothwangli olukord (paraku) erineb nende kahe kohtuasja kaebajate omast kahes olulises aspektis.
50.
Esiteks nõuab diskrimineerimiskeelu põhimõte, et sarnaseid olukordi ei käsitataks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitataks ühtmoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud. ( 34 ) Otsuses Kauer leidis Euroopa Kohus, et vaidlusalused siseriiklikud õigusaktid põhjustavad erinevat kohtlemist, kuna nendes võetakse automaatselt arvesse Austrias lapsi kasvatades täitunud perioodid, kuid seatakse teises Euroopa majanduspiirkonna riigis veedetud samasuguste perioodide arvessevõtmise tingimuseks rahalise rasedus‑ ja sünnitustoetuse või samaväärse toetuse saamine Austria föderaalsete õigusaktide alusel. Kui neid eristavaid õigusnorme kohaldati pärast Austria ühinemist Euroopa Liiduga nii Austrias kui ka teises liikmesriigis lapsi kasvatades veedetud perioodidele, olid need õigusnormid ebasoodsamad niisugustele ühenduse kodanikele, kes olid elanud või töötanud Austrias ja siis kasutanud oma õigust vabalt liikuda. ( 35 ) Kohtuasjas Duchon tuvastas Euroopa Kohus selgelt erineva kohtlemise, mis oli kahjulikum niisugustele Austria töötajatele, kes kasutasid oma õigust vabalt liikuda, võrreldes nendega, kes jäid Austriasse, kuna võimalus vastata vaidlusalustele siseriiklikele õigusnormidele ja kvalifitseeruda hüvitisi saama oli esimesena nimetatute jaoks väiksem. ( 36 )
51.
On väga oluline, et mõlemal juhul oli Euroopa Kohus kaudselt valmis tunnistama, et kaebajad kasutasid liidus kehtivat õigust vabalt liikuda, ehkki see „liikumine“ eelnes Austria ühinemisele liiduga. Seega, ehkki Belgia võis õiguspäraselt pidada L. Kauerit liidu õiguse seisukohast kolmanda riigi kodanikuks, kui ta seal aastatel 1970–1975 oma lapsi kasvatas, ja Saksamaagi võis õiguspäraselt pidada J. F. Duchoni kolmanda riigi kodanikuks, kui temaga juhtus 1968. aastal seal töötades tööõnnetus, pidi Austria pärast liiduga ühinemist lugema „välismaal“ veedetud perioodid niisugusteks perioodideks, mis olid vaba liikumise õigust kasutades veedetud teises liidu liikmesriigis.
52.
Sellest tulenevalt peab Austria käesolevas kohtuasjas tunnistama, et H. Rothwangl – olles HAL‑i töötaja laevadel, mille kodusadam asus Madalmaades – teostas oma õigust vabalt liikuda veel enne Austria ühinemist liiduga. Ent sellest üksi ei piisa, et H. Rothwanglil tekiks õigus saada Madalmaadest pensionilisa. Erinevalt L. Kaueri ja J. F. Duchoni juhtumist ei seisne H. Rothwangli olukorra keerukus üksnes (ega ka eeskätt) Austria õigusnormides. See seisneb Madalmaade õigusnormides, mille kohaselt kindlustus talle HAL‑is töötamise ajal ei laienenud, sest ta oli kolmanda riigi kodanik. Ja selline erand, olles küll selgelt kodakondsuse põhjal diskrimineeriv, oli tol ajal liidu õiguses täiesti lubatud, sest Austria ei olnud veel Euroopa Liidu liikmesriik.
53.
Teiseks ei olnud kohtuasjades Kauer ja Duchon vaidluse all asjaomaste kaebajate kuuluvus vaidlusalusesse siseriiklikku sotsiaalkindlustussüsteemi (mõlemad kohtuasjad puudutasid Austria skeemi). Laias laastus oli küsimus selles, kas Austria ametiasutused peavad kaebajate õiguste kohaste hüvitiste suuruse arvutamisel arvesse võtma väljaspool Austriat veedetud perioode. ( 37 ) Seevastu ei ole Euroopa Kohtul teada, kas H. Rothwangl kuulus vaatlusalusel ajal Austria sotsiaalkindlustussüsteemi; on siiski selge, et talle ei tekkinud HAL‑is töötamise ajal õigusi vaatlusalusel ajal kehtinud Madalmaade õigusnormide alusel. Seetõttu, lihtsalt väljendudes, ei ole määruse nr 1408/71 artikli 94 lõike 2 üleminekusätete kohaldamisalasse kuuluvaid õigusi tekkinudki. Ning nende õiguste tagasiulatuv andmine oleks vastuolus õiguskindluse põhimõtte ja artikli 94 lõike 1 otsese sõnastusega.
54.
Erinevalt komisjonist ei ole ma seisukohal, et see, kas H. Rothwanglil oli vaatlusalusel ajal piisavalt tihe seos Madalmaadega, on asjakohane kriteerium. Määruse nr 1408/71 artikli 94 lõikes 2 niisugune tingimus ei kajastu. Samuti ei usu ma, et artikli 13 lõike 2 punkt c oleks asjakohane. Selle sätte ainus eesmärk on määrata kindlaks, milliseid siseriiklikke õigusakte liikmesriigi lipu all sõitva laeva pardal töötava isiku suhtes kohaldatakse. Määruse nr 1408/71 artikli 13 lõike 2 punkt c ei määra sellisena kindlaks tingimusi, millest tekiks õigus või kohustus kuuluda teatavasse sotsiaalkindlustusskeemi või sellise skeemi ühe või teise liigi alla. Need tingimused määratakse kindlaks iga liikmesriigi siseriiklikes õigusaktides. ( 38 ) Käesolevas asjas ei ole vaidluse all, et H. Rothwangli suhtes kehtisid HAL‑is töötamise ajal Madalmaade õigusnormid ja et ta ei olnud nende õigusnormide alusel kindlustatud. Niisiis ei täitunud tal kindlustusperioodi artikli 94 lõike 2 tähenduses.
55.
Sellepärast järeldan, et vanaduspensioni taotlejale, kes ei olnud perioodil, mille põhjal ta taotluse esitab, liikmesriigi kodanik, ei teki määruse nr 1408/71 artikli 94 lõigetes 1‐3 ette nähtud üleminekusätete tähenduses õigusi, kui tal ei ole täitunud liikmesriigi õigusaktide alusel enne tema liikmesriigi ühinemist Euroopa Liiduga kindlustusperioodi, põhjusel, et kõnealune periood ei kujuta endast selle liikmesriigi õigusaktide kohaselt kindlustusperioodi. See on nii hoolimata sellest, et ta kõnealuse perioodi kestel elas ja töötas liikmesriigis, mis peab määrama kindlaks tema õiguse saada hüvitisi vastavalt määruse nr 1408/71 sätetele. Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt asjaomase liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeem sellisele taotlejale tema elamis‑ ja töötamisperioodi kestel ei laienenud, ei ole vastuolus selle määruse artikliga 3.
Teine küsimus
56.
Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma teises küsimuses teada, kas Madalmaade ametiasutused on H. Rothwangli pensioni arvutamisel kohustatud vastavalt ELTL artiklile 18 (diskrimineerimiskeeld) ja artiklile 45 (millega tagatakse töötajatele liikumisvabadus) jätma kohaldamata vaidlusalused siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt ei laienenud vanaduspensionikindlustus vaatlusalusel ajal kolmandate riikide kodakondsusesse kuulunud meremeestele.
57.
Minu arvates on vastus sellele küsimusele eitav.
58.
Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vastuvõtutingimusi ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva akti (edaspidi „ühinemisakt“) artiklis 2 on sätestatud, et asutamislepingute sätted on uutele liikmesriikidele siduvad alates ühinemise kuupäevast ja neid kohaldatakse nendes riikides vastavalt kõnealustes lepingutes ja ühinemisaktis sätestatud tingimustele. Ühinemisaktis ei ole üleminekusätteid seoses praeguste ELTL artiklite 18 ja 45 kohaldamisega. Seega tuleb eeldada, et need sätted olid Austrias kohe kohaldatavad ja Austriale siduvad alates tema ühinemiskuupäevast, nimelt 1. jaanuarist 1995. Sellest tulenevalt peavad teised liikmesriigid pidama Austria kodanikke alates sellest kuupäevast liidu kodanikeks.
59.
Ent ühinemisakt ei kohusta seniseid liikmesriike kohtlema Austria kodanikke samamoodi, nagu nad enne ühinemist kohtlesid teiste liikmesriikide kodanikke. ( 39 ) H. Rothwangl saaks nõuda, et Madalmaad kohtleksid teda nii, nagu tal oleks olnud vanaduspensionikindlustus, ainult siis, kui tal oleks olnud vaatlusalusel ajal töötajate liikumisvabadust reguleerinud sätetest tulenenud õigusi. ( 40 ) Kuid niisuguseid õigusi tal ei olnud. Liidu õigusest tulenevaid õigusi ei saa omandada enne ühinemist ja seetõttu ei saa neid ühinemisjärgselt tunnustada, kui nende omandamise või olemasolu tingimused ei ole täidetud. ( 41 )
60.
Sellest järeldan, et Austria Euroopa Liiduga ühinemise kontekstis ei ole ELTL artiklitega 18 ja 45 vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid, nagu on H. Rothwangli asjas vaidluse all.
Kolmas küsimus
61.
Kolmas küsimus puudutab sisuliselt F. Wielandi. Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib, kas pensionitaotleja, kes on pensioni taotlemise ajal kolmanda riigi kodanik, kuid oli vaatlusalusel ajal sellise riigi kodanik, mis ühines Euroopa Liiduga pärast seda, kui tal oli täitunud liikmesriigis elamis‑ ja töötamisperiood, saab tugineda määrusele nr 1408/71 põhjusel, et ta kuulub määruse nr 859/2003 kohaldamisalasse ja võib vastata selle määruse artikli 2 lõigetes 1‐3 ette nähtud üleminekusätetele.
62.
Minu põhjendustest seoses H. Rothwangil juhtumiga tuleneb, et minu arvates ta sellele määrusele tugineda ei saa.
63.
F. Wieland vastab määruse nr 859/2003 artiklis 1 sätestatud tingimustele niivõrd, kui ta on õiguspäraselt Austrias elav Ameerika Ühendriikide kodanik ning tema taotlusega seotud asjaolud ei piirdu üheainsa liikmesriigiga ja ta ei kuulu nende sätete kohaldamisalasse üksnes oma kodakondsuse tõttu. Seega kuulub ta selle määruse kohaldamisalasse.
64.
Määruse nr 859/2003 artikli 2 lõiked 1‐3 kajastavad määruse nr 1408/71 artikli 94 lõigete 1‐3 sõnastust. Ehkki F. Wieland oli vaatlusalusel ajal Madalmaade elanik, ei olnud tal – nagu ka H. Rothwanglil – Madalmaade õigusnormide kohaselt vanaduspensionikindlustust. Seetõttu ei vastanud ta artikli 2 lõikes 2 sätestatud esimesele tingimusele ega omandanud õigusi selle sätte tähenduses. Seega tuleb tema nõue jätta rahuldamata nendel samadel põhjustel, mida olen kirjeldanud käesoleva ettepaneku punktides 35‐55 seoses H. Rothwangliga.
65.
Seetõttu tuleb kolmandale küsimusele vastata, et määruse nr 859/2003 artikli 1 kohaldamisalasse kuuluval isikul, kes 1. juunile 2003 eelnenud perioodi põhjal taotleb õigust vanaduspensionile, ei ole õigust tugineda selle määruse artikli 2 lõigetes 1‐3 ette nähtud üleminekusätetele, kui kõnealune periood ei kujuta endast liikmesriigi õigusaktide kohaselt kindlustusperioodi, ehkki ta elas ja töötas sel ajal liikmesriigis, mis peab määrama kindlaks tema õiguse saada hüvitisi vastavalt määruse nr 1408/71 sätetele.
Ettepanek
66.
Nendel kaalutlustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Centrale Raad van Beroepi (kõrgeim sotsiaalkindlustuskohus) küsimustele järgmiselt:
—
Vanaduspensioni taotlejale, kes ei olnud perioodil, mille põhjal ta taotluse esitab, liikmesriigi kodanik, ei teki nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes artikli 94 lõigetes 1‐3 ette nähtud üleminekusätete tähenduses õigusi, kui tal ei ole täitunud liikmesriigi õigusaktide alusel enne tema liikmesriigi ühinemist Euroopa Liiduga kindlustusperioodi, põhjusel, et kõnealune periood ei kujuta endast selle liikmesriigi õigusaktide kohaselt kindlustusperioodi. See on nii hoolimata sellest, et ta kõnealuse perioodi kestel elas ja töötas liikmesriigis, mis peab määrama kindlaks tema õiguse saada hüvitisi vastavalt määruse nr 1408/71 sätetele. Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt asjaomase liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeem sellisele taotlejale tema elamis- ja töötamisperioodi kestel ei laienenud, ei ole vastuolus selle määruse artikliga 3.
—
Austria Euroopa Liiduga ühinemise kontekstis ei ole ELTL artiklitega 18 ja 45 vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid, nagu on põhikohtuasjas vaidluse all.
—
Nõukogu 14. mai 2003. aasta määruse (EÜ) nr 859/2003, millega laiendatakse määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja määruse (EMÜ) nr 574/72 sätteid kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted juba ei hõlma üksnes nende kodakondsuse alusel, artikli 1 kohaldamisalasse kuuluval isikul, kes 1. juunile 2003 eelnenud perioodi põhjal taotleb õigust vanaduspensionile, ei ole õigust tugineda selle määruse artikli 2 lõigetes 1‐3 ette nähtud üleminekusätetele, kui kõnealune periood ei kujuta endast liikmesriigi õigusaktide kohaselt kindlustusperioodi, ehkki ta elas ja töötas sel ajal liikmesriigis, mis peab määrama kindlaks tema õiguse saada hüvitisi vastavalt määruse nr 1408/71 sätetele.
( 1 ) Algkeel: inglise.
( 2 ) Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes (konsolideeritud redaktsioon – EÜT 1997, L 28, lk 1; ELT eriväljaanne 05/03, lk 3). Seda määrust on palju kordi muudetud; sel ajal, mil F. Wieland ja H. Rothwangl oma nõuded esitasid, oli kohaldatav Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1992/2006 (ELT 2006, L 392, lk 1) muudetud versioon. Määrus nr 1408/71 tunnistati kehtetuks ja asendati alates 1. maist 2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT 2004, L 166, lk 1; ELT eriväljaanne 05/05, lk 72).
( 3 ) Nõukogu 14. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 859/2003, millega laiendatakse määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja määruse (EMÜ) nr 574/72 sätteid kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted juba ei hõlma üksnes nende kodakondsuse alusel (ELT 2003, L 124, lk 1; ELT eriväljaanne 05/04, lk 317).
( 4 ) Edaspidi „vaatlusalune aeg“; vt samuti käesoleva ettepaneku punktid 16 ja 17.
( 5 ) 25. septembri 1958. aasta määrus nr 3, mis käsitleb võõrtöötajate sotsiaalkindlustust (EÜT 1958, lk 561). Eesti‑ ega ingliskeelne tekst ei ole kättesaadav.
( 6 ) Määruse nr 3/58 artikli 4 lõige 6.
( 7 ) Nõukogu 7. märtsi 1967. aasta määrus nr 5/67/EMÜ, millega muudetakse ja täiendatakse teatavaid sätteid määrustes nr 3 ja 4 sätteid seoses võõrtöötajate (laevapere liikmete) sotsiaalkindlustusega (EÜT 44, 10.3.1967, lk 641). Jällegi ei ole eesti‑ ega ingliskeelne tekst kättesaadav.
( 8 ) Määruse nr 1408/71 artikli 1 punkti a alapunkt i.
( 9 ) Määruse nr 1408/71 artikli 1 punkt j.
( 10 ) Määruse nr 1408/71 artikli 1 punkt r.
( 11 ) Määruse nr 1408/71 artikli 1 punkt sa.
( 12 ) Aastal 1981 seati määruse nr 1408/71 artikliga 14b, mis lisati nõukogu 12. mai 1981. aasta määrusega (EMÜ) nr 1390/81, millega laiendatakse määruse nr 1408/71 kohaldamisala nii, et see hõlmaks füüsilisest isikust ettevõtjaid ja nende pereliikmeid (EÜT 1981, L 143, lk 1; ELT eriväljaanne 05/01, lk 222), sisse erieeskirjad meremeeste suhtes kohaldatavate õigusaktide kindlakstegemiseks. Need eeskirjad, milles on ette nähtud teatavate asjaolude korral erandite tegemine artikli 13 lõike 2 punktist c, ei ole käesolevas asjas olulised.
( 13 ) Määrus nr 1408/71 viitab lipuriigi õigusaktidele kui asjakohasele kriteeriumile selle kindlakstegemisel, milliseid õigusakte kohaldada. Majandustegevuse otstarbel kasutatava laeva lipuriik on see riik, mille seaduste kohaselt laev on registrisse kantud või litsentsitud. AOW artikli 3 lõikes 3 aga on viidatud „laeva kodusadamale“, mis minu arusaama järgi on see sadam, kus laev baseerub. See ei pruugi olla tingimata seesama sadam, kuhu laev on registrisse kantud.
( 14 ) Vastavalt sotsiaalkindlustusega hõlmatud isikute ringi laiendamist ja piiramist käsitlevale dekreedile (Besluit uitbreiding en beperking kring verzekerden volksverzekeringen; edaspidi „BUB“), mida aastatel 1959–1968 korduvalt muudeti, viitan nendele eeskirjadele ja AOW‑le üheskoos, sest vaatlusalusel ajal kohaldati seda kui „vaidlusalust siseriiklikku õigusakti“. BUB asjakohased sätted tunnistati kehtetuks alates 1. jaanuarist 1999.
( 15 ) Euroopa Inimõiguste Kohtu 4. juuni 2002. aasta otsus (avaldus nr 34462/97, Recueil des arrêts et décisions, 2002‑IV).
( 16 ) Vt käesoleva ettepaneku punkt 2.
( 17 ) Peaksin siinkohal mainima Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi „ILO“) 1946. aasta meremeeste pensioni konventsiooni (nr. 71), mis jõustus 10. oktoobril 1962. Madalmaad ratifitseerisid selle konventsiooni 27. augustil 1957. Artikli 1 kohaselt on iga ILO liikmesriik kohustatud siseriiklike seaduste või määruste kohaselt sisse seadma meremeeste pensioniskeemid või tagama nende sisseseadmise. Niisugustest skeemidest võidakse siiski välja jätta mitteresidendid ja isikud, kes ei ole asjaomase liikmesriigi kodanikud.
( 18 ) Vt komisjoni ettepanek – nõukogu määrus sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta, KOM(1998) 770 lõplik, lk 1.
( 19 ) Vt määruse nr 1408/71 põhjendus 1.
( 20 ) Kohtuotsus Salemink, C‑347/10, EU:C:2012:17, punktid 39 ja 40.
( 21 ) Määruse nr 1408/71 artikli 4 lõike 1 punkt c.
( 22 ) Määruse nr 1408/71 artikli 4 lõike 1 punkt b.
( 23 ) 10/78, EU:C:1978:181.
( 24 ) Kohtuotsus Belbouab, 10/78, EU:C:1978:181, punkt 7.
( 25 ) C‑105/89, EU:C:1990:402 (edaspidi „kohtuotsus Buhari Haji“).
( 26 ) Kohtuotsus Duchon, C‑290/00, EU:C:2002:234, punkt 22 (edaspidi „kohtuotsus Duchon“).
( 27 ) Kohtuotsus Duchon, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika. Vt samuti kohtuotsus Somova, C‑103/13, EU:C:2014:2334, punktid 52‐54.
( 28 ) Nende liikmesriikide jaoks, kes ühinesid Euroopa Liiduga pärast määruse nr 1408/71 vastuvõtmist, on asjakohane kuupäev mitte 1. oktoober 1972, vaid asjaomases liikmesriigis määruse jõustumisele eelnev aeg. Austria puhul on selleks 1. jaanuar 1995.
( 29 ) Kohtuotsus Kauer, C‑28/00, EU:C:2002:82, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika (edaspidi „kohtuotsus Kauer“).
( 30 ) Vt käesoleva ettepaneku punkt 15.
( 31 ) Kohtuotsus Duchon, punkt 23. Oma otsuses Kauer märkis Euroopa Kohus, et see, kas Belgias lapsi kasvatades veedetud periood oli vanaduspensioni mõttes kindlustusperiood, tuleb tuvastada Austria õiguse alusel (kohtuotsuse punktid 33 ja 34). Nendest õigusnormidest tulenev piirang, mis ei võimaldanud lugeda seda perioodi kindlustusperioodiks (erinevalt samaväärsest, Austrias samal viisil veedetud perioodist), oli vastuolus määrusega nr 1408/71 (kohtuotsuse punktid 42‐45).
( 32 ) Kohtuotsus Duchon, punkt 28.
( 33 ) Kohtuotsus Duchon, punkt 32. Vt samuti kohtuotsus Kauer, punktid 45 ja 50.
( 34 ) Vt mitme selle põhimõtte väljenduste hulgas kohtuotsus Eman ja Sevinger, C‑300/04, EU:C:2006:545, punkt 57.
( 35 ) Kohtuotsus Kauer, punktid 43 ja 44.
( 36 ) Kohtuotsus Duchon, punkt 29.
( 37 ) Vt käesoleva ettepaneku punktid 44‐47.
( 38 ) Kohtuotsus Bakker, C‑106/11, EU:C:2012:328, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika.
( 39 ) Vt analoogia alusel kohtuotsused Tsiotras, C‑171/91, EU:C:1993:215, punkt 12, ning Andersson ja Wåkerås-Andersson, C‑321/97, EU:C:1999:307, punkt 46.
( 40 ) Kohtuistungil kinnitasid Madalmaade valitsus ja RSvb, et vaatlusalusel ajal oli ühenduse teiste tolleaegsete liikmesriikide, nagu Itaalia, kodakondsusega laevapere liikmetel vanaduspensionikindlustus, sest nad said tugineda aluslepingu sätetele vaba liikumise kohta.
( 41 ) Vt samuti kohtujuristi ettepanek, Jacobs, kohtuasi Österreichischer Gewerkschaftsbund (C‑195/98, EU:C:2000:50), punkt 148 ja punkti 149 esimene lause, milles on viidatud kohtuotsustele Tsiotras, C‑171/91, EU:C:1993:215 ning Andersson ja Wåkerås-Andersson, C‑321/97, EU:C:1999:307.
Full & Egal Universal Law Academy