25.8.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 282/21
Italmobiliare SpA 30. mail 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 14. märtsi 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-305/11: Italmobiliare SpA versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-267/14 P)
2014/C 282/27
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellant: Italmobiliare SpA (esindajad: advokaadid M. Siragusa, F. Moretti ja L. Nascimbene)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
—
tühistada vaidlustatud kohtuotsus täielikult koos kõigi tagajärgedega, kaasa arvatud vaidlustatud otsuse tühistamine;
—
rakendada, kui kohus peab seda otstarbekaks ja vajalikuks, menetlust korraldavaid meetmeid ja uurimismeetmeid, mis on ette nähtud Euroopa Kohtu kodukorra artiklitega 62 ja 64;
—
mõista komisjonilt välja kohtukulud, kaasa arvatud Üldkohtu menetlusega seotud kulud;
—
teise võimalusena, kui eelnimetatu ei ole võimalik, saata kohtuasi tagasi Üldkohtule, et võtta vajaduse korral uurimismeetmeid ja menetlust korraldavaid meetmeid, mida Euroopa Kohus ei ole veel rakendanud.
Väited ja peamised argumendid
1
Esimene väide: vaidlustatud otsuse adressaadi ekslik määratlemine
Esimese väitega vaidlustab Italmobiliare seisukoha, millega Üldkohus nõustus ja mille kohaselt võib mõistlikult eeldada, et küsitud teave on Italmobiliare valduses. Ühtlasi on Üldkohus fakte oluliselt moonutanud ja kohaldanud vääralt õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna ta ei asunud seisukohale, et komisjoni varasem käitumine ja kirjalikud kinnitused võisid tekitada õiguspärase ootuse, et vaidlustatud otsus ei tekita kohustusi Italmobiliarele. Lõpuks ei ole Üldkohtu otsuses esitatud ühtki põhjendust diskrimineerimiskeelu väidetava rikkumise küsimuses, kuna see ei käsitle apellandi argumente, millega ta näitab, et Italmobiliare on ainus finantsvaldusettevõtja, kes on kaasatud menetlusse kui määruse nr 1/2003 (1) artikli 18 alusel esitatava teabenõude adressaat.
2
Teine väide: põhjendused seoses väitega, et komisjon on rikkunud ELTL artiklit 296, on vastuolulised ja ebaloogilised
Teises väites osutab Italmobiliare, et Üldkohtu põhjendused on vastuolulised ja ebaloogilised, kuna kohus tunnistab küll, et komisjoni põhjendused teabenõude eseme ja eesmärgi osas on ebapiisavad, kuid vaadelduna koos menetluse algatamise otsuses sätestatuga peab ta neid arusaadavaiks, kuigi see otsus sisuliselt ei lisa midagi vaidlustatud otsuses esitatule. Esmalt olid vaidlustatud otsuse ja seejärel ka kohtuotsuse põhjendused puudulikud küsimuses, milleks oli nõutud teave vajalik ja miks otsustati teha just määruse nr 1/2003 artikli 18 lõikes 3 sätestatud otsus.
3
Kolmas väide: ELTL artikli 101 ning määruse nr 1/2003 artikli 18 lõigete 1 ja 3 väär kohaldamine, kuna Üldkohus ei tunnistanud, et vaidlustatud otsus on vastu võetud ultra vires
Kolmanda väitega vaidlustab Italmobiliare Üldkohtu analüüsi, mis käsitleb komisjoni pädevuse puudumist vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseks. Üldkohus jättis sisuliselt arvestamata tõendid, millega Italmobiliare oma väidet kinnitas, ega võtnud menetlust korraldavaid meetmeid, et kontrollida tõendeid, mis komisjoni sõnul teabenõude esitamist põhjendasid.
4
Neljas väide: põhjenduste puudulikkus, vastuolulisus ja ebaloogilisus seoses väitega, et on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet
Neljandas väites osutab Italmobiliare, et põhjendused, mis käsitlevad proportsionaalsuse põhimõtte väidetavat rikkumist komisjoni poolt, on puudulikud ja/või vastuolulised järgmistes küsimustes: i) teabe nõudmine ei ole antud juhul taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv meede; ii) töö, mida ettevõtja peab teabenõudele vastuse ettevalmistamiseks tegema, on ülemäära kulukas ja iii) on rikutud vähem piirava meetme kriteeriumi, mis igal juhul nõuab uurimise eesmärgi saavutamist vahenditega, mis võimalikult vähem kahjustavad adressaatide õigusi.
5
Viies väide: põhjenduste puudumine seoses õiguse olla ära kuulatud väidetava rikkumisega
Viienda väitega taunib Italmobiliare, et vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused on puudulikud selles osas, mis puudutab õiguse olla ära kuulatud väidetavat rikkumist. Üldkohus leidis ekslikult, et see, kuidas komisjon teavet kogub, võib jääda kohtuliku kontrolli alt välja ainuüksi asjaolu tõttu, et komisjonil endal ei olnud „mingit kohustust” asja nii menetleda.
(1) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) (EÜT L 1, lk 1).
Full & Egal Universal Law Academy