29.9.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 339/2
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Krajowa Izba Odwoławcza (Poola) 7. juulil 2014 – PARTNER Apelski Dariusz versus Zarząd Oczyszczania Miasta
(Kohtuasi C-324/14)
2014/C 339/03
Kohtumenetluse keel: poola
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Krajowa Izba Odwoławcza
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: PARTNER Apelski Dariusz
Vastustaja: Zarząd Oczyszczania Miasta
Eelotsuse küsimused
1.
Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (1) (edaspidi „direktiiv 2004/18/EÜ”) artikli 48 lõiget 3 koosmõjus artikliga 2 tuleb tõlgendada nii, et kui selles on sätestatud, et ettevõtja võib „vajadusel” kasutada teiste üksuste võimalusi, on sellega mõeldud iga juhtumit, mil asjaomasel ettevõtjal puudub hankija nõutud kvalifikatsioon ja ta tahaks kasutada teiste üksuste võimalusi? Või kas viidet, et ettevõtja võib ainult „vajadusel” kasutada teiste üksuste võimalusi, tuleb lugeda piiranguks, nii et selline viide on seoses ettevõtjate kvalifikatsiooni tõendamisega riigihankelepingu sõlmimise menetluses lubatud üksnes erandjuhul ja mitte reeglina?
2.
Kas direktiivi 2004/18/EÜ artikli 48 lõiget 3 koosmõjus artikliga 2 tuleb tõlgendada nii, et teiste üksuste võimaluste kasutamine ettevõtja poolt „olenemata nendevaheliste sidemete õiguslikust laadist” ning nende üksuste „vahendite käsutamine” tähendavad, et ettevõtjal võivad hankelepingu täitmisel puududa sidemed nende üksustega või need võivad olla üksnes väga lahtised ja määratlemata, st et ta saab lepingu täita iseseisvalt (ilma mõne teise üksuse osalemiseta), või et selline osalemine võib seisneda „nõustamises”, „konsultatsioonis”, „koolituses” jms? Või kas tuleb direktiivi 2004/18/EÜ artikli 48 lõiget 3 tõlgendada nii, et üksus, kelle võimalusi ettevõtja kasutab, peab hankelepingu tegelikult ja isiklikult täitma selles ulatuses, mis on tema võimaluste kohta teatatud?
3.
Kas direktiivi 2004/18/EÜ artikli 48 lõiget 3 koosmõjus artikliga 2 tuleb tõlgendada nii, et ettevõtja, kellel on küll oma kogemused, kuid siiski väiksemas ulatuses kui ta tahaks hankijale näidata (nt mitte piisavad selleks, et esitada pakkumus kogu lepingu täitmiseks), võib kasutada lisaks teiste üksuste võimalusi, et parandada oma väljavaateid riigihankelepingu sõlmimise menetluses?
4.
Kas direktiivi 2004/18/EÜ artikli 48 lõiget 3 koosmõjus artikliga 2 tuleb tõlgendada nii, et hankija võib määrata (või isegi peab määrama) hanketeates või hankedokumentides põhimõtted, mille kohaselt võib ettevõtja kasutada teiste üksuste võimalusi, nt kuidas peab teine üksus hankelepingu täitmisel osalema, kuidas saab ühendada ettevõtja ja teise üksuse suutlikkust, kas teine üksus vastutab koos ettevõtjaga lepingu nõuetekohase täitmise eest solidaarselt samas ulatuses, milles ettevõtja kasutab teise üksuse võimalusi?
5.
Kas direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtte kohaselt on lubatud kasutada teise üksuse võimalusi vastavalt direktiivi artikli 48 lõikele 3, mille raames liidetakse kahe või rohkema üksuse võimalused, kellel ei ole oskuste ja kogemuste osas selliseid võimalusi, mida nõuab hankija?
6.
Kas direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtte kohaselt on lubatud seega direktiivi 2004/18/EÜ artiklit 44 ja artikli 48 lõiget 3 tõlgendada nii, et hankija poolt riigihankelepingu sõlmimise menetluses osalemiseks seatud tingimused võivad ettevõtja tegelikust kvalifikatsioonist sõltumata olla hankemenetluses osalemise eesmärgil üksnes formaalselt täidetud?
7.
Kas direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtte kohaselt on lubatud, et juhul, kui on lubatud pakkumuse esitamine hankelepingu ühele osale, teatab ettevõtja pärast pakkumuste esitamist, näiteks dokumentide täiendamise või selgitamise raames, millist hankelepingu osa puudutavad tema poolt hankemenetluses osalemise tingimustele vastamise tõendamiseks kirjeldatud võimalused?
8.
Kas direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtte ning läbipaistvuse põhimõtte kohaselt on lubatud, et korraldatud oksjon tunnistatakse kehtetuks ja elektroonilist oksjonit korratakse juhul, kui seda ei viidud olulises osas läbi nõuetekohaselt, näiteks kui ei kutsutud osalema kõiki ettevõtjaid, kes esitasid lubatud pakkumused?
9.
Kas direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtte ning läbipaistvuse põhimõtte kohaselt on lubatud, et hankeleping sõlmitakse ettevõtjaga, kelle pakkumus tunnistati sellisel oksjonil ilma oksjonit kordamata edukaks, kui ei ole võimalik kindlaks teha, kas arvesse võtmata jäetud ettevõtja osalemine oleks oksjoni tulemust muutnud?
10.
Kas direktiivi 2004/18/EÜ sätete tõlgendamisel võib tõlgendamisjuhisena kaasata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, sätteid ning põhjendusi – kuigi selle direktiivi ülevõtmise tähtaeg ei ole veel lõppenud, – niivõrd kui see direktiiv heidab valgust liidu seadusandja teatavatele arvamustele ja kavatsustele ning ei ole vastuolus direktiivi 2004/18/EÜ sätetega?
(1) ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132.
Full & Egal Universal Law Academy