6.10.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 351/3
Adler Modemärkte AG 15. juulil 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 14. mai 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-160/12: Adler Modemärkte AG versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
(Kohtuasi C-343/14)
2014/C 351/04
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: Adler Modemärkte AG (esindaja: advokaat J.-C. Plate)
Teised menetlusosalised: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Blufin SpA
Apellandi nõuded
Apellant palub,
—
tühistada vaidlustatud kohtuotsus,
—
saata asi tagasi Üldkohtusse,
—
mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.
Mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt
Apellatsioonkaebus on esitatud Üldkohtu 14. mai 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-160/12, millega jäeti rahuldamata Adler Modemärkte AG hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 3. veebruari 2012. aasta otsuse (asi R 1955/2010-2) peale, mis käsitles vastulausemenetlust Blufin SpA ja Adler Modemärkte AG vahel.
Apellant esitab järgimised apellatsioonkaebuse väited:
1.
Esiteks, määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine. Üldkohus tõlgendas vääralt nimetatud sätet ja väljakujunenud kohtupraktikat tähiste sarnasuse ja segiajamise tõenäosuse kohta, kui ta otsustas, et tähised on sarnased ja esineb vastandatud kaubamärkide segiajamise tõenäosus, kuna üksteisele sarnanevad tähiste elemendid, mis ainult kirjeldavad kaupade omadusi (st „meresinine” värvus vastandatud kaubamärkidega tähistatavate kaupade jaoks) ja kuna neil puudub kasutamise käigus omandatud eristusvõime, mis viitaks konkreetse ettevõtja kauba kaubanduslikule päritolule, mis eristaks seda teiste ettevõtjate kaubast. Lisaks eiras Üldkohus kõnealuses vaidluses õigusmõistet „kirjeldav tähis”, asudes seisukohale, et väljend „meresinine” ei kirjelda kaubamärgiga tähistatavaid kaupu, st rõivaid, ega ühtegi kauba olulist omadust.
2.
Teiseks, vaidlustatud kohtuotsus põhineb moonutatud asjaoludel. Üldkohus ei nõustunud, et väljend „meresinine” kirjeldab (kõigis keeltes ja eelkõige itaalia ja prantsuse keeles) kõnealuseid kaupu klassides 18 ja 25, kuigi poolte vahel ei ole vaidlust küsimuses, et vastandatud kaubamärgid sisaldavad kõigis liidu liikmesriikide keeltes kaupa lihtsalt kirjeldavat mõistet „meresinine”, kuna vastulause esemeks olev kaubamärk sisaldab itaaliakeelset mõistet „blu marino” ja taotletud kaubamärk sisaldab prantsusekeelset mõistet „marine bleu”, mis erinevad üksteisest väga vähesel määral. Lisaks tuvastati ühtlustamisameti vastulausete osakonnas ja apellatsioonikojas toimunud menetlustes, et „meresinine” on kaupu kirjeldav mõiste (kõigis liidu liikmesriikide keeltes). Üldkohtu jaoks on see järeldus siduv.
3.
Kolmandaks on vastuoluline Üldkohtu seisukoht vaidlustatud kohtuotsuse põhjenduses, et mõiste „meresinine” ei ole kirjeldav, ning see on põhjendamata. Üldkohus sedastab vaidlustatud kohtuotsuse punktis 54, et vastandatud kaubamärkide elemendid tähistavad kõnealust värvivarjundit. Üldkohus märgib punktis 55 pealegi, et see tähendus on ilmselge.
4.
Neljandaks on vaidlustatud kohtuotsus tehtud õiguslikel alustel, mida ei saa kohaldada, see tähendab määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) sätted. Kohaldatav õigus on määrus (EÜ) nr 40/94 (2).
(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 078, lk 1).
(2) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994 L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).
Full & Egal Universal Law Academy