15.9.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 315/43
Saksamaa Liitvabariigi 24. juulil 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 14. mai 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-198/12: Saksamaa Liitvabariik versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-360/14 P)
2014/C 315/70
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: T. Henze, A. Lippstreu ja advokaat U. Karpenstein)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
—
tühistada Euroopa Kohtu 14. mai 2014. aasta otsus kohtuasjas T-198/12: Saksamaa Liitvabariik vs. Euroopa Komisjon, millega tühistati osaliselt komisjoni 1. märtsi 2012. aasta otsus 2012/160/EL, mis käsitleb Saksamaa liiduvalitsuse poolt teatavaks tehtud siseriiklikke õigusnorme, millega säilitatakse plii, baariumi, arseeni, antimoni, elavhõbeda ning nitrosoamiinide ja nitroositavate ainete piirnorm mänguasjades ka pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ (mänguasjade ohutuse kohta) kohaldamise algust (1), selles osas, milles Üldkohus jättis sellega hagi rahuldamata;
—
tühistada komisjoni 1. märtsi 2012. aasta otsus 2012/160/EL osas, millega ei lubatud säilitada siseriiklikke sätteid antimoni, arseeni ja elavhõbeda piirnormide kohta, millest on teatatud; teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse;
—
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Apellant esitab apellatsioonkaebuse põhjenduseks kolm väidet:
Esimene väide: Üldkohus rikkus ELTL artikli 114 lõiget 4 kolmel korral. Ta ei võtnud arvesse põhimõtet, et riskianalüüsi tegemisel on liikmesriigid sõltumatud, tuletades asjaolust, et apellandi teatatud meetmed lähtuvad ühtlustamismeetmest erinevast riskianalüüsist, et need ei ole nõuetekohased. Lisaks nõudis Üldkohus õigusvastaselt tõendamist, et direktiiviga 2009/48/EÜ tagatav kaitse on eraldi võetuna ebapiisav. Lõpuks võttis Üldkohus oma seisukohtades eksliku õigusliku seisukoha jättes läbi viimata koguselise ja piirnormidest lähtuva kaitsetaseme võrdluse.
Teine väide: Üldkohus rikkus Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 36 ja artikli 53 lõike 1 kohast põhjendamiskohustust. Esiteks on iseenesest vastuoluline Üldkohtu põhjendus, mis puudutab Saksmaa Liitvabariigi esitatud tabelit 1, kuna Üldkohus viitab kord oletatavale arvutusveale ja kord arvatavale mõõteveale. Lisaks on põhjendus ebapiisav, sest Üldkohus asus seisukohale, et Saksmaa Liitvabariigi esitatud migratsiooni piirnormide võrdlus ei tõenda kõrgemat kaitsetaset, ilma et Üldkohus oleks tutvunud mahakraabitavate materjalide kategooria tähendusega.
Kolmas väide: Üldkohus moonutas kolmel korral faktilisi asjaolusid või täpsemalt tõendeid. Esmalt taasesitas ta apellandi esitatud tabeli 3 sisu ilmselgelt valesti. Lisaks asus ta ekslikult seisukohale, et apellandi esitatud Bundesinstitut für Risikobewertung’i (liitvabariigi riskianalüüsi instituut) tabel sisaldab nõuetevastaselt kokku liidetud väärtusi. Lõpuks tegi Üldkohus Wissenschaftlichen Ausschusses Gesundheits- und Umweltrisiken (tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee, edaspidi SCHER) 1. juuli 2010. aasta arvamusest ilmselgelt eksliku järelduse, pidades seda arvamuseks biosaadavuse piirnormidest usaldusvääruse kohta, kuigi SCHER ei olnud ilmselgelt seda väitnud.
(1) ELT L 80, lk 19.
Full & Egal Universal Law Academy