29.9.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 339/15
Toshiba Corporationi 31. juulil 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 21. mai 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-519/09: Toshiba Corporation versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-373/14 P)
2014/C 339/18
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Toshiba Corporation (esindajad: solicitor J. F. MacLennan, Rechtsanwalt A. Schulz, advokaadid J. Jourdan ja P. Berghe)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
—
tühistada Üldkohtu 21. mai 2014. aasta otsus kohtuasjas T-519/09: Toshiba Corporation vs. Euroopa Komisjon osas, milles jäeti rahuldamata Toshiba nõue tühistada Euroopa Komisjoni otsuse asjas COMP/39.129 – Jõutrafod, artiklid 1 ja 2, ning tühistada see komisjoni otsus;
—
teise võimalusena saata asi tagasi Üldkohtusse otsuse tegemiseks vastavalt Euroopa Kohtu otsuses toodud õiguslikule hinnangule, ja igal juhul
—
mõista Toshiba kohtukulud, sealhulgas Üldkohtu menetluse kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hageja vaidlustab Üldkohtu 21. mai 2014. aasta otsuse kohtuasjas T-519/09: Toshiba Corporation vs. Euroopa Komisjon (edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus”), milles Toshiba Corporation (edaspidi „Toshiba”) esitas nõude tühistada Euroopa Komisjoni otsus asjas COMP/39.129 – Jõutrafod. Vaidlustatud kohtuotsuses jättis Üldkohus täielikult rahuldamata Toshiba hagi ja mõistis kõik kohtukulud välja Toshibalt. Käesolevas apellatsioonkaebuses väidab Toshiba, et Üldkohus rikkus järgmisi õigusnorme:
—
Esimene väide: Toshiba väidab, et Üldkohus kohaldas vale õiguslikku kriteeriumi, kui ta järeldas, et Jaapani jõutrafode tootjad on potentsiaalsed konkurendid EMP turul (1) kuna EMP turulepääsemise piirangud ei ole ületamatud ja (2) kuna on tehtud suuline kokkulepe, siis oleks ta selle asemel pidanud kontrollima, kas Jaapani tootjatel oli tegelik konkreetne võimalus pääseda EMP turule ning kas selle turulepääsemise puhul oli tegemist elujõulise majandusstrateegiaga. Jaapani ja Euroopa tootjate vahel potentsiaalse konkurentsi puudumisel ei oleks suuline kokkulepe rikkunud EÜ artiklit 81 ja komisjonil oleks kohtuasja algatamiseks puudunud pädevus. Vaidlustatud kohtuotsus ja vaidlustatud otsus tuleks seega tühistada Toshibat puudutavas osas.
—
Teine väide: Toshiba väidab, et Üldkohus moonutas selle kirja sisu, milles teine menetlusosaline väitis, et ta ei vaidlusta komisjoni järeldusi. Komisjon leidis, et see kiri asendab selle poole varasemaid ütlusi, mis kinnitasid, et ta ei ole EMP-s müügiga tegelenud. Sellegipoolest tugineb Üldkohus tõendite moonutamisele, järeldades, et EMP turulepääsemise piirangud ei olnud ületamatud. Toshiba seetõttu väidab, et vaidlustatud kohtuotsus ja vaidlustatud otsus tuleb tühistada.
—
Kolmas väide: Toshiba väidab, et Üldkohus andis vastuolulisi põhjendusi, kohaldas avalikult mitteseotuks lugemisel vale õiguslikku kriteeriumi ja rikkus individuaalse vastutuse põhimõtet, kui ta järeldas, et Toshiba argument 2003. aasta Zürichi kohtumisel mitteosalemise kohta oli „ebatõhus”. Vaidlustatud kohtuotsus ja vaidlustatud otsus tuleks seetõttu tühistada osas, milles järeldatakse, et Toshiba jätkas suulises kokkuleppes osalemist kuni 2003. aasta maini.
—
Neljas väide: Toshiba väidab, et Üldkohus tõlgendas vääralt trahvisuuniste artiklit 18, kui ta kohaldas maailma turuosasid indikaatorina poolte osakaalu hindamisel rikkumises. Vaidlustatud kohtuotsus ja vaidlustatud otsus tuleb seetõttu tühistada osas, milles Toshiba trahv arvutatakse Toshiba üleilmse turuosa alusel, ja Toshiba trahvi tuleks vastavalt vähendada.
Full & Egal Universal Law Academy