12.1.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 7/14
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Symvoulio tis Epikrateias (Kreeka) 20. oktoobril 2014 – Dimos Kropias Attikis versus Ipourgos Ikonomikon, Energias kai Klimatikis Allagis
(Kohtuasi C-473/14)
(2015/C 007/19)
Kohtumenetluse keel: kreeka
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Symvoulio tis Epikrateias
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Dimos Kropias Attikis (Kropia-Attika omavalitsusüksus)
Vastustaja: Ipourgos Ikonomikon, Energias kai Klimatikis Allagis (keskkonna-, energeetika- ja kliimamuutuse minister)
Eelotsuse küsimused
1.
Kas suurlinnastu planeering, kus on kindlaks määratud linnastust suurema piirkonna ruumilise ja linnaplaneerimise üldised eesmärgid, suunised ja programmid ning mis piiritleb oma erieesmärkidena täpsemalt ümberkaudsete mäestikualade kaitsmise ja linna laienemise tõkestamise, on või ei ole selline kava, mis annaks pädevale ametiasutusele õiguse jätta niisuguse kava puhul, mis on seaduslike volituste alusel hiljem dekreediga kehtestatud, täiendab eelkirjeldatud planeeringut ning millega asutati ühel eelnimetatud mäestikualal kaitsealad ja kehtestati seal lubatavad kasutusotstarbed ja tegevused, et täpsustada ja rakendada mäestikualade kaitsmise ja linna laienemise tõkestamise eesmärke, korraldamata keskkonnamõjude strateegilise hindamise menetlus, mis on ette nähtud direktiivi 2001/42/EÜ (1) (EÜT L 197, lk 30; ELT eriväljaanne 15/06, lk 157) artiklis 3, nii nagu seda on tõlgendatud Euroopa Kohtu 22. märtsi 2012. aasta otsuses kohtuasjas C-567/10: Inter Environnement Bruxelles jt, punktis 42?
2.
Kui eelmisele küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas juhul, kui ruumilise planeerimise aktide hierarhia raames üht täpsustavat kava kehtestades ei tehtud keskkonnamõjude strateegilist hindamist, mis, nagu sai küsimuse punktis 1 mainitud, on direktiiviga 2001/42/EÜ ette nähtud, tuleb selline hindamine teha direktiivi ajalisse kohaldamisalasse kuuluva ja seda kava täpsustava akti kehtestamisel, või ei tule?
3.
Kui teisele küsimusele vastatakse eitavalt, siis kas niisugust dekreeti – mis sisaldab kaitsemeetmeid ja NATURA võrgustikku kuuluvasse liikmesriigi piirkonda jäävatel aladel (näiteks ühenduse tähtsusega aladel või erikaitsealadel) lubatavaid tegevusi ja kasutusotstarbeid puudutavaid sätteid ning ehkki nende sätetega kehtestatakse täieliku looduskaitse kord, mis lubab ainult tulekaitserajatiste loomist, metsa majandamist ja matkaradu, ei ilmne sätete kehtestamist ettevalmistavatest aktidest siiski, et nende sätete kehtestamisel oleks silmas peetud kõnealuste alade säilimist või konkreetseid keskkonnanäitajaid, mille alusel need alad NATURA võrgustiku osadeks valiti; kusjuures ühel juhul lubavad needsamad sätted kõnealusel alal nüüdseks juba keelatud kasutusotstarbeid üksnes asjaolu tõttu, et need kasutusotstarbed olid varasema kaitsekorraga kooskõlas – võib pidada kaitsekorralduse kavaks direktiivi 92/43/EMÜ (2) (EÜT L 206; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102) artikli 6 lõike 3 tähenduses, mille kehtestamise eel keskkonnamõjude strateegilise hindamise kohustust ei eksisteerinud, kui võtta arvesse seda artiklit koosmõjus eespool viidatud direktiivi 2001/42/EÜ artikli 3 lõike 2 punktiga b, või ei või dekreeti selliseks kavaks pidada?
4.
Kui kolmandale küsimusele vastatakse jaatavalt, tekib viimaks küsimus, et kui on kehtestatud ühtset suuremat geograafilist piirkonda puudutav ruumilise planeerimise akt, mis põhimõtteliselt nõuab direktiivi 2001/42/EÜ artikli 3 lõike 2 punkti b kohaselt koosmõjus direktiivi (92/43/EMÜ) artikli 6 lõikega 3 keskkonnamõjude strateegilist hindamist, mida aga ei tehtud, ning kui tuvastatakse lisaks, et eelnev keskkonnamõju hindamine oli nõutav üksnes mõne selle piirkonna ala puhul – viimaks kehtestatud õigusnormide tõttu, mis puudutavad lubatud kasutusotstarbeid ja tegevusalasid ega kujuta endast lihtsalt kaitsekorralduse kavasid – kuid enamiku selliste alade puhul mitte, kuna kehtestatud õigusakt on viimatinimetatud alasid puudutavas osas kaitsekorralduse kava, mille keskkonnamõjude hindamine ei ole vastavalt direktiivi 2001/42/EÜ artikli 3 lõike 2 punktile b koosmõjus direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikega 3 nõutav, kas siis on direktiivi 2001/42/EÜ alusel mõeldav või mitte, et kõik kõnealused sätted tunnistatakse osaliselt kehtetuks ja sellest tulenevalt tühistatakse õigusakt, kuid üksnes osas, mis puudutab alasid, mille keskkonnamõjude eelnev hindamine on nõutav – vastavalt uutele selles valdkonnas kehtivatele normidele – , millest omakorda tuleneb pärast osalist tühistamist, et strateegiline keskkonnamõjude hindamine peab puudutama ainult neid alasid, mitte kogu piirkonda?
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta.
(2) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta.
Full & Egal Universal Law Academy