14.7.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 223/21
25. aprillil 2014 esitatud hagi – Vattenfall Europe Mining jt versus komisjon
(Kohtuasi T-260/14)
2014/C 223/26
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hagejad: Vattenfall Europe Mining AG (Cottbus, Saksamaa), Vattenfall Europe Sales GmbH (Hamburg, Saksamaa) ja Vattenfall GmbH (Berlin, Saksamaa) (esindajad: advokaadid U. Karpenstein ja C. Johann)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hagejad paluvad Üldkohtul:
—
tühistada vastavalt ELTL artiklile 264 Euroopa Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta otsus menetluses Riigiabi SA.33995 (2013/C) (ex 2013/NN) – Saksamaa, taastuvenergia toetamine ja energia suurtarbijatele taastuvenergiaseadusest tuleneva lisatasu vähendamine, C (2013) 4424 final;
—
mõista kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kolm väidet.
1.
Esimene väide: tegemist ei ole riigi ressurssidega ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses
Esimese väitega väidavad hagejad, et komisjon lähtub vääralt ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses „riigi ressursside” kasutamisest seoses seaduse, millega muudetakse prioriteetseks taastuvad energiaallikad (edaspidi „taastuvenergiaseadus”), alusel korraldatavate rahavoogudega.
—
Riigiabi koosseisu täitmiseks ei piisa eelise seaduses ettenägemisest ilma riigi ressursside kasutamiseta. Taastuvenergia lisatasu puhul puudub nõutav riigi ressursside kasutamine, kuna lisatasu maksavad ainult eraõiguslikud isikud ja kogutud vahendeid ei saa riigile omistada pideva kontrolli ja sellega seotud käsutusvõimaluse puudumise tõttu.
—
Taastuvenergia lisatasu riigipoolne kontroll on välistatud juba seetõttu, et selle suurust ei määra riigiasutused, vaid see kujuneb elektribörsil elektri hinna ja taastuvenergiaallikatest toodetud elektri koguse põhjal. Peale selle puuduvad riigil taastuvenergiaseaduse hüvitamismehhanismi viiendal astmel mõjutamisvõimalused suhtes energia tarnija – lõpptarbija. Kulude edasikandmine toimub siin puhtalt eraõiguslikus suhtes.
—
Taastuvenergia lisatasu ja selle lisatasu energia suurtarbijatele piiramise kvalifitseerimise paratamatu seotuse tõttu puudub seega ka taastuvenergiaseaduse erilise hüvitamiskorra osas nõutav riiklik kontroll. Seda kontrolli ei teki ka sellega, et kontrolli üle otsustab Bundesamt für Wirtschaft und Ausfuhrkontrolle, kuivõrd nimetatud ametil on ainult tagantjärele tuvastamise ülesanne.
—
Lisaks ei loobu riik energia suurtarbijatele lisatasu piiramisega neist vahenditest, mida ta tavajuhul oleks võinud saada. Taastuvenergiaseaduse hüvitamismehhanismi erilise ülesehituse tõttu ei kaasne lisatasu piiramisega taastuvenergia lisatasust saadava kogutulu vähenemine. Lisatasu piiramist energia suurtarbijatele kompenseeritakse pigem eelisõiguseta lõpptarbijatele iga kilovatt-tunni elektri eest kehtestatud kõrgema jaotushinna kaudu.
2.
Teine väide: tegemist ei ole valikulise soodustusega ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses
Teise väitega väidavad hagejad, et erinevalt komisjoni seisukohast ei näe taastuvenergiaseaduse niinimetatud eriline hüvitamiskord ette valikulist soodustust ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Energia suurtarbijate ja väiketarbijate eristamine tuleneb taastuvenergiaseaduse jaotussüsteemi loogikast ja ei ole seega a priori valikuline. Lisatasu piiramine energia suurtarbijatele kompenseerib ainult seda erilist ebasoodsat olukorda, mis nende ettevõtjate jaoks oleks seotud tarbimise põhjal makstava taastuvenergia lisatasuga.
3.
Kolmas väide: tegemist ei ole (ähvardava) konkurentsi moonutamisega ja kahjustatud ei ole liikmesriikidevahelist kaubandust
Kolmanda väitega väidavad hagejad, et eriline hüvitamiskord ei kahjusta või ähvarda kahjustada konkurentsi ning ei kahjusta liikmesriikidevahelist kaubandust.
Full & Egal Universal Law Academy