4.8.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 253/51
10. juunil 2014 esitatud hagi – Duro Felguera versus komisjon
(Kohtuasi T-401/14)
2014/C 253/67
Kohtumenetluse keel: hispaania
Pooled
Hageja: Duro Felguera, SA (Gijón, Hispaania) (esindaja: advokaat A. López Gómez)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada vaidlustatud otsus;
—
teise võimalusena tühistada otsus, millega Hispaania maksu tasaarvelduse süsteemi (SEAF) nime all tuntud maksumeetmete kogum määratletakse siseturuga kokkusobimatu uue abina;
—
teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artiklid 1 ja 4, milles määratletakse majandushuviühingu (AIE) investorid kui sellise hüpoteetilise abi ainsad saajad ning seega ka ainsad isikud, kes on kohustatud abi tagasi maksma;
—
teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 4 osas, milles sellega kohustatakse EL õiguse üldpõhimõtteid rikkudes väidetavat abi tagasi maksma;
—
teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 4 osas, milles selles tehakse otsus investorite ja muude üksuste vahel sõlmitud eraõiguslike lepingute õiguspärasuse kohta ja
—
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Käesolevas menetluses on vaidlustatud sama otsus, mis vaidlustati kohtuasjas T-515/13: Hispaania vs. komisjon.
Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.
1.
Esimene väide: hageja on seisukohal, et vaidlustatud otsuses on rikutud ELTL artiklit 107, sest SEAF ja selle alla kuuluvad meetmed on määratletud riigiabina. Hageja väidab, et üldine raamistik, millest komisjon lähtus, on ekslik, sest komisjon ajas segi maksukohustuslaste poolt oma kasumi optimeerimiseks sõlmitud eraõiguslike lepingute kogumi maksusoodustuste võimaldamiseks maksuhalduri poolt kehtestatud ad hoc mehhanismi ettenägemisega.
2.
Teine väide: hageja väidab, et komisjon määratles abi saaja vääralt, sest juba komisjon ise tunnistab, et kogu abi või suurema osa sellest saab laevaomanik, kes laeva omandab, mitte AIE. Nimelt, ehkki ennetähtaegset amortiseerimist taotleb AIE ning esialgu saavad sellest kasu AIE liikmed, kantakse see hiljem 90 % ulatuses üle laevandusettevõtjatele.
3.
Kolmas väide: hageja leiab, et rikutud on ELTL artikleid 107 ja 108, sest tonni alusel maksustamise Hispaania kord määratleti teatavatel juhtudel uue abina, selle asemel, et määratleda see olemasoleva abina.
4.
Neljas väide: hageja on seisukohal, et rikutud on ELTL artikleid 107 ja 296, sest komisjon ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta asus seisukohale, et AIE ja selle investorid on ainsad ja lõplikud riigiabi saajad ning peavad abi tagasi maksma.
5.
Viies väide: hageja esitab selle väite täiendavalt ning kinnitab, et abi tagasimaksmise kohustust ei ole võimalik seada, sest vaidlustatud otsuses on rikutud võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ja õiguspärase ootuse üldpõhimõtteid.
6.
Kuues väide: hageja esitab selle väite täiendavalt ning märgib ELTL artiklitele 107 ja 108, nõukogu määruse nr 659/1999 artiklile 14 ja EL põhiõiguste harta artiklile 16 tuginedes, et on rikutud pädevuse jaotuse põhimõtet, kuivõrd vaidlustatud otsuses tehti otsus selliste lepingutingimuste kehtivuse kohta, mis on ette nähtud Hispaania õiguse alusel investorite ja muude üksuste vahel sõlmitud eraõiguslikes lepingutes.
Full & Egal Universal Law Academy