25.8.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 282/43
16. juunil 2014 esitatud hagi – Ühendkuningriik versus komisjon
(Kohtuasi T-437/14)
2014/C 282/57
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindaja: barrister V. Wakefield ja M. Holt)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada komisjoni 4. aprilli 2014. aasta rakendusotsuse, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri C (2014) 2008 all) (ELT L 104, lk 43), lisasse tehtud 9 kirjet (nimelt kirjed 8, 9 ja 10, lk 51, ja kirjed 1–6, lk 52);
—
mõista Ühendkuningriigi kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hageja esitab hagi toetuseks kolm väidet, mis kõik on seotud sellega, kuidas komisjon tõlgendab Statutory Management Requirement 8 (kohustuslikud majandamisnõuded, edaspidi „SMR 8”) nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (1), nõukogu määruses (EÜ) nr 73/2009 (2) ja nõukogu määruses (EÜ) nr 21/2004 (3).
1.
Esimene väide, et komisjon tegi SMR 8 tõlgendades vea. Kolm peamist argumenti selle väite toetuseks on järgmised:
—
jõustada tuleb seadusandlik otsus, mis jätab SMR 8-st välja artiklid 6, 7 ja 8;
—
artiklite 4 ja 5 lisamine SMR 8-le näitab, et artikkel 3 on ebapiisav kehtestamaks ühtki nõuetele vastavuse tingimuste „elementi”;
—
EL-i seadusandja otsuses peitub eesmärgipärane loogika käsitleda artikleid 4 ja 5 erinevalt artiklitest 6, 7 ja 8.
2.
Teine väide, et SMR 8-le antud tõlgenduses rikkus komisjon õiguskindluse põhimõtet, mida kohaldatakse eriti rangelt juhul, kui meetmega kaasnevad finantsilised tagajärjed ja/või määratakse karistus, eeldab, et igasugune ebakindlus lahendataks põllumajandusettevõtja kasuks.
3.
Kolmas väide, et SMR 8-le antud tõlgenduses rikkus komisjon diskrimineerimise keelu ja võrdse kohtlemise põhimõtet, mis eeldavad seda, et põllumajandusettevõtjat, kes täida määruse 21/2004 artikli nõudeid, mida ei ole loetletud SMR 8-s, ei tohi kohelda samamoodi kui põllumajandusettevõtjat, kes ei täida määruse 21/2004 artikli nõudeid, mis on loetletud SMR 8-s.
(1) Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, lk 1; ELT eriväljaanne 03/40, lk 269).
(2) Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, lk 16).
(3) Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, lk 8;ELT eriväljaanne 03/42, lk 56).
Full & Egal Universal Law Academy