10.11.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 395/52
28. juulil 2014 esitatud hagi – Larymnis Larko versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi T-575/14)
2014/C 395/65
Kohtumenetluse keel: kreeka
Pooled
Hageja: Elliniki Metalleftiki kai Metallourgiki Larymnis Larko A.E. (Kallithea Attikis, Kreeka) (esindaja: advokaat B. Koulouris)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada komisjoni 27. märtsi 2014. aasta otsus [SG – Greffe (2014) D/4621/28-3-2014] juhtumis nr SA.34572 (2013/C) (ex 2013NN), mis oli adresseeritud Kreeka Vabariigile ja puudutas riigiabi, mida anti aktsiaseltsile „Geniki Metalleftiki kai Metallourgiki Anonimi Eteria NEA LARKO” [NEA LARKO]; hageja palub otsuse tühistada niivõrd, kuivõrd selles on leitud, et meetmed nr 2, 3, 4 ja 6 kujutavad endast siseturuga kokkusobimatut riigiabi;
—
mõista kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks väidab hageja esiteks, et tal on ilmselgelt olemas põhjendatud huvi vaidlustatud otsuse tühistamiseks, kuna see otsus puudutab teda otseselt ja isiklikult ning puudutab teda analoogselt otsuse adressaadiga. Teiseks esitab hageja tühistamisnõude põhjendamiseks kolm väidet.
1.
Esimene väide, et rikuti põhjendamiskohustust ELT artikli 296 mõttes.
—
Hageja väidab järgmist: a) nagu nähtub vaidlustatud otsusest, tegi komisjon järeldusi kõigi vaatlusaluste Kreeka Vabariigi toimingute ja meetmete kohta, ilma et tal oleks nende kohta olnud piisavaid andmeid. Mis puudutab konkreetselt meetmeid nr 2, 4 ja 6 (vastavalt 2008., 2010. ja 2011. aasta riigitagatised), siis on vaidlustatud otsuses otsesõnu öeldud, et komisjonil puudus teave selle kohta, kas need tagatised realiseeriti. Mis puudutab lisaks meedet nr 3 (aktsiakapitali suurendamine 2009. aastal), siis tunnistab komisjon, et ta ei tea, millal arvestatav osa sellest aktsiakapitali suurendamisest toimus; b) vaidlustatud otsuse põhjendus on puudulik ka seetõttu, et selles ei ole määratletud võrdlustoote turgu, et tõendada, et NEA LARKO-le loodi eelis ning et teised ettevõtjad asetati ebasoodsasse konkurentsiolukorda; c) mis puudutab meetmeid nr 4 ja 6, siis vastupidi komisjoni seisukohale sai tegelikkuses eelise Kreeka riik, kes andis NEA LARKO-t koormates talle (tulu- ja käibemaksu) tagastuste tasumise asemel hoopis kõnealused tagatised.
2.
Teine väide, et faktilisi asjaolusid hinnati ebaõigesti (faktiviga) koostoimes ELTL artikli 296 lõike 2 ja ELTL artikli 107 lõike 1 väära tõlgendamise ja kohaldamisega.
—
Hageja väidab järgmist: a) eespool mainitud tagatisi andes (meetmed nr 2, 4 ja 6) ning meetme nr 3 puhul (NEA LARKO aktsiakapitali suurendamine 2009. aastal) käitus Kreeka riik „mõistliku investorina turutingimustes”. Mis tahes mõistlik ja informeeritud investor oleks andnud ettevõtjale, kellest ta on huvitatud (nagu Kreeka riik on huvitatud NEA LARKO-st) tagatise tema võlakirjadega ettevõttes kaetud summade osas (praegusel juhul Kreeka riigi võlakirjad NEA LARKO tulu- ja käibemaksutagastuste katmiseks). See vastab seda enam tõele juhtumil, kus Kreeka riik soovis realiseerida kasumi, müües NEA LARKO. Olgu märgitud, et kõnealuseid tagatisi ei realiseeritud; b) vaidlustatud otsuses ei käsitletud kontrolli all oleva ettevõtja suurust ega tõstatatud küsimust, kas „toote” siseturg võis olla mõjutatud NEA LARKO suuruse ja üldise koha tõttu vastava toote turul tervikuna. Tuleb tõdeda, et NEA LARKO suurus on niisugune, et riigiabi ei saanud kuidagi siseturgu mõjutada.
3.
Kolmas väide, et rikuti proportsionaalsuse põhimõtet.
—
Hageja väidab, et isegi kui möönda, et kõnealused tagatised olid ebaseaduslik riigiabi, tuleb vaidlustatud otsus ikkagi tühistada seetõttu, et saadud abisumma kindlaksmääramisel rikuti sellega proportsionaalsuse põhimõtet. Mis puudutab konkreetselt selle abisumma kindlaksmääramist (mainitud meetmed nr 2, 4 ja 6), siis ei arvestanud komisjon asjaoluga, et kõnesolevaid tagatisi ei realiseeritud ja et sellest tulenevalt ei olnud õiguslikult mõeldav nõuda, et – ettekäändel, et vastav summa oli kaetud Kreeka riigi antud tagatisega – maksaks NEA LARKO (või kolmas ettevõtja) uuesti täpselt sama summa realiseerimata jäetud tagatiste eest, mis anti muidugi NEA LARKO kui laenusaaja võlgade katmiseks.
Full & Egal Universal Law Academy