27.10.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 380/22
12. septembril 2014 esitatud hagi – Hispaania versus komisjon
(Kohtuasi T-657/14)
2014/C 380/29
Kohtumenetluse keel: hispaania
Pooled
Hageja: Hispaania Kuningriik (esindaja: Abogado del Estado A. Gavela Llopis)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tunnistada tühiseks 27. juuni 2014. aasta otsus, millega lükati edasi kuludeklaratsioonide ja maksetaotluse nr 21 maksetähtajad seoses uurimise, arengu ja innovatsiooni rakenduskavaga, ERF tehnoloogia fond, mille Hispaania esitas 26. detsembril 2013, ning algatati maksete peatamise menetlus, ja
—
mõista kohtukulu välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.
1.
Esimene väide põhineb asjaolul, et maksetähtaegade edasilükkamise ja maksete peatamise menetluse algatamise otsus rikub nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, lk 25), artikli 87 lõiget 2 koostoimes artiklitega 91 ja 92.
—
Hageja väidab selles osas, et artikli 87 lõikes 2 ette nähtud tähtaeg on aegumistähtaeg, mis keelab komisjonil teha maksetähtaegade edasilükkamise otsust peale kahe kuu möödumist, ja seega ei luba see ka algatada maksete peatamise menetlust.
2.
Teine väide põhineb asjaolul, et maksetähtaegade edasilükkamise ja maksete peatamise menetluse algatamise otsus tehti väljaspool liidu õiguses seatud tähtaega ning see rikub õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja hea halduse põhimõtteid. See otsus avaldab kahjulikku mõju Hispaania Kuningriigi eelarvele ja rahandusele, kuna ta lojaalselt lootis selle makse saada seadusest tuleneval tähtajal.
3.
Kolmas väide põhineb asjaolul, et rikutud on määruse nr 1083/2006 artikli 91 lõike 1 punkti a, kuna vaidlustatud otsus ei vasta määruses kehtestatud nõuetele selleks, et see otsus oleks vastu võetud õiguspäraselt.
—
Hageja väidab selles osas, et maksetähtaegade edasilükkamise otsus ei põhine eespool viidatud artiklis nõutud auditeerimisasutuse aruandel, vaid pelgal kavandil, mida ei saa pidada lõplikuks dokumendiks, millel võib põhineda maksetähtaegade edasilükkamise otsus. Teiseks ei nähtu sellest kavandist viiteid ega veel vähem tõendeid selle kohta, et juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises esineks tõsiseid puudusi.
Full & Egal Universal Law Academy