10.11.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 395/56
11. septembril 2014 esitatud hagi – Läti Vabariik versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi T-661/14)
2014/C 395/69
Kohtumenetluse keel: läti
Pooled
Hageja: Läti Vabariik (esindajad: Inguss Kalniņš ja Dace Pelše)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada komisjoni 9. juuli 2014. aasta rakendusotsus C (2014) 4479 (1) selles osas, milles see puudutab Läti Vabariiki ja välistab liidupoolse rahastamise Läti akrediteeritud makseasutuse poolt eelarveaastateks 2009 ja 2012 antud osaluse puhul summas 7 39 393,95 eurot, seoses nõuetele vastavuse tingimuste kindlaksmääramisega.
—
mõista Läti Vabariigi kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hageja esitab hagi põhjenduseks kaks väidet.
1.
Oma esimeses väites väidab hageja, et komisjon on teinud vea määruse nr 1782/2003 (2) artikli 5 lõike 1 ja määruse nr 73/2009 (3) artikli 6 lõike 1 tõlgendamisel, kuna:
—
määruse nr 1782/2003 artikli 5 lõikest 1 ja Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et liikmesriikidel on kaalutlusõigus hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundiga seotud nõuete kehtestamisel, võttes arvesse asjassepuutuvate pindalade konkreetseid omadusi.
—
määruse nr 1782/2003 lisas mainitud probleemid võib lahendada igat probleemi analüüsides ja kehtestades siseriiklikku konteksti arvesse võttes sobivamaid (tõhusamaid) norme kui need, mis on sätestatud nimetatud määruses.
—
võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, see tähendab, kui mõne nõude kehtestamine mõjutab ainult väikesi põllumajanduslikke majapidamisi ja tekitab nii halduskulusid ja kulutusi, mis on oluliselt suuremad kui tulud, võivad liikmesriigid kehtestada olulisi nõudeid, tingimusel et need võimaldavad saavutada määruses nr 1782/2003 seatud eesmärke.
—
komisjoni lähenemine ei ole määruse nr 1782/2003 III lisas kehtestatud nõuete kohustuslikkust ja olulisust silmas pidades olnud järjepidev; samuti on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet, mis tuleneb komisjoni tegutsemise puudumisest kuni sügiseni 2009.
2.
Oma teises väites väidab hageja, et komisjon on Läti suhtes finantskorrektsioonide arvutamisel valesti kohaldanud määrust nr 1290/2005 (4) ja juhiseid nr VI/5330/97 (juhised EAGGF tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames finantskorrektsioonide tegemiseks), kuna ta:
—
ei ole kohaldanud proportsionaalsuse põhimõtet, ei ole märkinud, millised olid vahenditega kaasnevad riskid, ega ole arvesse võtnud Läti Vabariigi poolt esitatud arveldusi, mille põhjal kaasnevad riskid olid väiksemad.
—
on rikkunud juhiseid, mille kohaselt nii kõrget paranduskoefitsienti tuleb kasutada ainult siis, kui olemasoleva teabe alusel ei saa kahju välja arvutada, kuigi Läti Vabariik oli komisjonile esitanud täpset teavet, mille alusel oli võimalik vahenditega kaasnevaid riske arvutada.
(1) Komisjoni 9. juuli 2014. aasta rakendusotsus, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (ELT L 205, lk 62).
(2) Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (EÜT L 270, lk 1).
(3) Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, lk 16).
(4) Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, lk 1).
Full & Egal Universal Law Academy