1.12.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 431/36
Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) 12. septembril 2014 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 2. juuli 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas F-63/13: Psarras versus ENISA
(Kohtuasi T-689/14 P)
(2014/C 431/59)
Kohtumenetluse keel: kreeka
Pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) (esindajad: P. Empadinhas ja advokaat C. Meidanis)
Teine menetluspool: Aristidis Psarras (Iraklion, Kreeka)
Nõuded
Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:
—
tervikuna tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 2. juuli 2014. aasta otsus kohtuasjas F-63/13;
—
jätta rahuldamata kõik nõuded, mille hageja esitas kohtuasjas F-63/13;
—
mõista esimese kohtuastme hagejalt välja kõik – nii Avaliku Teenistuse Kohtus kui ka Üldkohtus toimunud – kohtumenetluse kulud.
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant viis väidet.
1.
Esimene väide käsitleb faktiliste asjaolude moonutamist, mis puudutab 4. mai 2012. aasta ja järgneva perioodi sündmusi ning õigusnormi rikkumist, mis puudutab harta artikli 41 lõike 2 punkti a ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi „muude teenistujate teenistustingimused”) artiklit 47 koosmõjus Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadega (edaspidi „personalieeskirjad”) artikliga 59.
2.
Teine väide käsitleb õigusnormi rikkumist seoses harta artikli 41 lõike 2 punktiga a, kuna esiteks leiti, et selle sätte rikkumise tuvastamine toob automaatselt kaasa vaidlustatud akti tühistamise ex lege, mis kaldub kõrvale kohtupraktikast, mille kohaselt hagejal oleks pigem olnud kohustus tõendada, et rikkumise puudumise korral oleks vaidlustatud akti sisu võinud olla erinev, ja teisalt selgub, et kui tugineda selles tõdemuses sisalduvale uuele tõlgendusele, „võetakse lõplikult sisu” seni kohaldatud kohtupraktikalt.
3.
Kolmanda väite kohaselt rikkus Avaliku Teenistuse Kohus tal lasuvat kohustust teha otsus esimese kohtuastme kostja tõstatatud vastuvõetamatuse vastuväidete kohta; samuti väidetakse, et põhjendus oli puudulik ning et rikuti kohustust järgida seoses kahjuhüvitusnõudega kohtueelset menetlust.
4.
Neljandas väites tuuakse esile, et Avaliku Teenistuse Kohus langetas otsuse vastuolus kohtupraktikaga, mille kohaselt vaidlustatud akti tühistamine on põhimõtteliselt võrdne piisava hüvitisega; samuti väidetakse, et puudus piisav põhjendus, et Avaliku Teenistuse Kohus langetas otsuse ultra vires ning et tehti ilmne hindamisviga.
5.
Viies väide puudutab kahtlusi Avaliku Teenistuse Kohtu erapooletuse puudumisega seoses.
Full & Egal Universal Law Academy