22.12.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 462/25
21. septembril 2014 esitatud hagi – Servier jt versus komisjon
(Kohtuasi T-691/14)
(2014/C 462/39)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hagejad: Servier SAS (Suresnes, Prantsusmaa); Servier Laboratories Ltd (Wexham, Ühendkuningriik); ja Les Laboratoires Servier SAS (Suresnes) (esindajad: I. S. Forrester, QC, barrister J. Killick, advokaat O. de Juvigny ja solicitor M.-I. F. Utges Manley)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hagejad paluvad Üldkohtul:
—
tühistada täielikult või osaliselt komisjoni 9. juuli 2014. aasta otsuse C(2014) 4955 final Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamise menetluses (AT.39612 – Perindopril (Servier)) artiklid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 osas, mis puudutavad Servier S.A.S.-i, Les Laboratoires Servier’d ja Servier Laboratories Limited’i;
—
teise võimalusena kasutada oma täielikku pädevust ja vähendada oluliselt trahvi, mis selle otsuse artiklis 7 määrati Servier S.A.S-ile, Les Laboratoires Servier’le ja Servier Laboratories Limited’ile;
—
kohaldada Servier S.A.S-i, Les Laboratoires Servier’ ja Servier Laboratories Limited’i kasuks otsuse mis tahes täielikku või osalist tühistamist Biogaran’i esitatud hagi raames;
—
teha mis tahes määrus, mida Üldkohus peab sobivaks;
—
mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitavad hagejad 17 väidet.
1.
Esimene väide käsitleb menetlusnormide rikkumist, kuna uurimine oli puudulik, sest seal üritati hüpoteesi kinnitada. Hagejad väidavad, et pärast seda, kui komisjon oli valdkondliku uurimise lõppedes avalikult teatanud, et kõnealune valdkond oli „mäda”, oli see institutsioon üritanud iga hinna eest seda väidet otsusega kinnitada, isegi kui see tähendanuks juhtumi asjaolude moonutamist ja ümberkirjutamist.
2.
Teine väide käsitleb oluliste vorminõuete rikkumist, kuna konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlevat nõuandekomiteed, kelle seisukoht on enne mis tahes otsuse tegemist kohustuslik vastavalt määruse nr 1/2003 (1) artiklile 14, ei kutsutud õigeaegselt kokku, ja kuna üksnes kolme liikmesriigi esindajad võtsid selle komitee istungist osa.
3.
Kolmas väide käsitleb tõhusa kaebeõiguse rikkumist, kuna komisjon saatis hagejatele 919 lehekülje pikkuse otsuse, võtmata arvesse ajalisi ja vormipiiranguid, mida tuleb hagi esitamisel järgida.
4.
Neljas kuni kaheteistkümnes väide käsitlevad hindamisvigu ja õigusnormi rikkumisi, kuna komisjon määratles ekslikult kompromisskokkulepped, mis sõlmiti ühelt poolt hagejate ja teiselt poolt äriühingute Niche, Matrix, Teva, Krka ja Lupin vahel, ELTL artikli 101 rikkumisteks.
—
Hagejad väidavad eelkõige, et nende lepingute „eesmärgipäraseks” piiranguks kvalifitseerimisel tugines komisjon kolmele tegurile, mis olid nii laialt määratletud, et neid ei saa kasutada, et eristada õiguspäraseid kompromisskokkuleppeid konkurentsivastastest kartellikokkulepetest (väärtuse ülemineku olemasolu, mis ajendab geneeriliste ravimite tootjat tegema mööndusi mis tahes kaubandusliku kasumi osas; konkurentsi piiramine, mis viib geneeriliste ravimite tootja kaubandusvabaduse täieliku piiramiseni; ja pooltevaheline võimalik konkureerimine, mis viib takistuste puudumiseni ja muudab geneeriliste ravimite tootjal tulevase turule sisenemise absoluutselt võimatuks).
—
Lisaks, kuna komisjon moonutas kokkulepete seadusjärgset eesmärki ja konteksti (jättes tegelikkusele vaatamata eelkõige kõrvale tehniliste ja õigusnormidest tulenevate tõsiste raskuste olemasolu, mis takistavad geneeriliste ravimite tootjatel turule siseneda, ja paralleelsete kohtuvaidluste olemasolu), siis on see institutsioon teinud mitu hindamisviga oma järelduses, et kokkulepete eesmärk oli konkurentsi piirata.
—
Lõpuks on kokkulepete „mõju” analüüsis esitatud vastuolulised põhjendused ning komisjon ei kasutanud realistlikku olukordade võrdlusanalüüsi. Lõpuks tugineb vaidlustatud otsus tervikuna hüpoteetilise mõju ex-ante analüüsil, korrates peaaegu täielikult oma eesmärgi analüüsi, mis rikub kohtupraktikat, nii et järeldati konkurentsivastase mõju olemasolu, ehkki turul puudus mis tahes tegelik mõju.
5.
Kolmeteistkümnes väide käsitleb teise võimalusena hindamisviga ja õigusnormi rikkumist, kuna komisjon määratles kunstlikult ühelt poolt hagejate ja teiselt poolt äriühingute Niche, Matrix, Teva, Krka ja Lupin vahel sõlmitud kokkulepped viieks eraldiseisvaks rikkumiseks.
6.
Neljateistkümnes väide käsitleb ilmset hindamisviga ja õigusnormi rikkumist, kuna komisjon on ekslikult ja kunstlikult piiranud lõpptoodete asjassepuutuva turu üksnes perindopriili molekuliga, välistades turul kättesaadavad ülejäänud viisteist AKE inhibiitorit.
7.
Viieteistkümnes väide käsitleb ilmset hindamisviga, kuna komisjon järeldas ekslikult, et hagejatel on asjaomasel turul turgu valitsev seisund. Hagejad väidavad, et komisjoni selline järeldus tuleneb asjaomase turu kunstlikust piiritlemisest üksnes perindopriiliga.
8.
Kuueteistkümnes väide käsitleb ilmset hindamisviga ja õigusnormi rikkumist, kuna komisjon määratles hagejad ekslikult turgu valitseva seisundiga ettevõtjateks „tehnoloogia” turul.
Hagejad väidavad, et komisjon on tootmisahelas eelneva „tehnoloogia” turu määratlenud ebaselgelt ja igal juhul ekslikult ja et sellega üksnes korrati lõpptoodete turgu; komisjon leidis ka ekslikult, et Servier’l oli sellel oletuslikul turul turgu valitsev seisund.
9.
Seitsmeteistkümnes väide käsitleb hindamisviga ja õigusnormi rikkumist, kuna komisjon järeldas ekslikult, et hagejad on turgu valitsevat seisundit kuritarvitanud, sõlmides kompromisskokkulepped (nii toimides on komisjon samaaegselt kohaldanud ELTL artikleid 101 ja 102 samadele asjaoludele, mis läheb aga vastuollu kohtupraktikaga) ja omandades ühelt Euroopa VKE-lt arengujärgus olevat tehnoloogiat.
(1) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).
Full & Egal Universal Law Academy