2.3.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 73/37
13. novembril 2014 esitatud hagi – Philips ja Philips France versus komisjon
(Kohtuasi T-762/14)
(2015/C 073/48)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Koninklijke Philips NV (Eindhoven, Madalmaad) ja Philips France (Suresnes, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid J. de Pree, S. Molin ja A. ter Haar)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hagejad paluvad Üldkohtul:
—
tühistada otsus Philipsit puudutavas osas;
—
teise võimalusena tühistada otsusega Philipsile määratud trahv või vähendada trahvisummat;
—
mõista igal juhul kõik kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hagejad paluvad oma hagiavaldusega tühistada osaliselt komisjoni 3. septembri 2014. aasta otsus K(2014) 6250 lõplik (juhtum AT.39574 – Smart Card Chips).
Hagi põhjenduseks esitavad hagejad üheksa väidet.
1.
Esimese väite kohaselt on rikutud ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, kuna komisjon ei ole õiguslikult piisavalt põhjendanud, et kontaktvõrgustik, millesse Philips kuulus, on käsitatav eesmärgil põhineva konkurentsipiiranguna.
2.
Teise väite kohaselt on rikutud ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, kuna komisjon leidis, et rikkumine laienes arukatele kiipkaartidele kõikide rakenduste osas ja ei piirdunud SIM-kaartidega.
3.
Kolmanda väite kohaselt on rikutud ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, kuna komisjon ei ole õiguslikult piisavalt põhjendanud, et Philips kuulus koos Infineoni, Renesasi and Samsungiga mitmepoolsesse kartelli ja osales ühes ja vältavas rikkumises.
4.
Neljanda väite kohaselt on rikutud EL põhiõiguste harta artiklit 41 ning hea halduse ja hoolsuskohustuse põhimõtet, kuna komisjon ei menetlenud asja õiglaselt ja erapooletult.
5.
Viienda väite kohaselt on rikutud ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, kuna komisjoni menetluse lõppedes ei õnnestunud viimasel väidetavat rikkumist õiguslikult piisavalt tõendada.
6.
Kuuenda väite kohaselt on rikutud määruse nr 1/2003 (1) artiklit 27, määruse nr 773/2004 (2) artiklit 11, EL põhiõiguste harta artiklit 48 ning Philipsi kaitseõigusi, kuna komisjon ei avaldanud olulisi süüstavaid tõendeid.
7.
Seitsmenda väite kohaselt on rikutud määruse nr 1/2003 artiklit 25, kuna komisjonil ei olnud õigust näha ette karistust väidetava rikkumise eest, mis leidis aset enne 3. septembrit 2004.
8.
Kaheksanda väite kohaselt on rikutud trahvisuuniseid, kuna komisjon määras asjaomase müügiväärtuse ebaõigesti.
9.
Üheksanda väite kohaselt on rikutud trahvisuuniseid, määruse nr 1/2003 artiklit 23 ja proportsionaalsuse põhimõtet, kuna komisjon kohaldas ebaproportsionaalselt rikkumise raskuskoefitsienti.
(1) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).
(2) Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT L 123, lk 18; ELT eriväljaanne 08/03, lk 81).
Full & Egal Universal Law Academy