19.1.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 16/45
21. novembril 2014 esitatud hagi – Musso versus parlament
(Kohtuasi T-772/14)
(2015/C 016/69)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: François Musso (Ajaccio, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat A. Gross)
Kostja: Euroopa Parlament
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
võtta vastu käesolev hagiavaldus ning tunnistada see põhjendatuks;
—
tühistada 22. septembri 2014. aasta otsus:
—
peamiselt seetõttu, et rikutud on mõistliku tähtaja põhimõtet, mis mõjutab kaitseõiguste kasutamist;
—
või vormilise rikkumise tõttu, kuna võlanõue ei ole õige ja kindel;
—
teise võimalusena liita käesoleva hagiavaldus 8. augusti 2014. aasta hagiavaldusega, mis esitati kohtuasjas Musso vs. Euroopa Parlament (registrinumber 633447, kohtuasi T-589/14);
—
kolmanda võimalusena, tühistada 22. septembri 2014. aasta otsus, mis tuleneb 26. juuni 2014. aasta otsusest, mille tühistamist omakorda taotletakse 8. augusti 2014. aasta hagis (Musso vs. Euroopa Parlament, registrinumber 633447, kohtuasi T-589/14):
—
vormilise rikkumise tõttu, kuna 26. juuni 2014. aasta otsusel puudus presidendi allkiri;
—
või kaitseõiguste rikkumise tõttu, kuna 17. juuli 1996. aasta otsus, mis oli 26. juuni 2014. aasta otsuse aluseks, jäeti avaldamata;
—
või seetõttu, et 26. juuni 2014. aasta otsust ei ole piisavalt põhjendatud;
—
või seetõttu, et rikutud on mõistliku tähtaja põhimõtet, mis mõjutab kaitseõiguste kasutamist;
—
või seetõttu, et rikutud on omandatud õiguse põhimõtet;
—
jätta hagejale õigus nõuda mistahes muid õigusi, esitada nõudeid ja hagisid;
—
mõista kõik käesoleva astme kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hageja esitab oma hagi põhjendamiseks kaheksa väidet
1.
Esimese väite kohaselt on rikutud mõistliku tähtaja põhimõtet, mis mõjutab hageja kaitseõiguste kasutamist, kuna 22. septembri 2014. aasta otsus, nimelt vaidlustatud võlateade, väljastati kaksteist aastat pärast seda, kui parlament tuvastas hageja suhtes võlanõude olemasolu.
2.
Teise väite kohaselt on vaidlustatud võlateate puhul tegemist vormilise rikkumisega, kuna parlamendi võlanõue ei ole kindel ega õige delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (1) artikli 81 mõttes ja on pealegi kontrollimatu.
3.
Kolmanda väite kohaselt on vormilise rikkumisega tegemist ka 26. juuni 2014. aasta otsuse puhul, mille tulemusel väljastati vaidlustatud võlateade, kuna Euroopa Parlamendi president ei ole seda vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorrale allkirjastanud.
4.
Neljanda väite kohaselt on rikutud hageja kaitseõigusi, kuna 17. juuli 1996. aasta otsust, millel põhines eespool viidatud 26. juuni 2014 otsus, ei avaldatud, rikkudes seeläbi Euroopa Parlamendi kodukorra artiklit 28.
5.
Viies väide puudutab võistlevuse põhimõtte rikkumist.
6.
Kuuenda väite kohaselt ei ole eespool viidatud 26. juuni 2014. aasta otsust piisavalt põhjendatud.
7.
Seitsmes väide puudutab mõistliku tähtaja põhimõtte rikkumist, kuna parlament ootas kaheksa aastat, enne kui alustas hageja suhtes tagasinõude menetlust.
8.
Kaheksanda väite kohaselt on rikutud omandatud õiguse põhimõtet, kuna 26. juuni 2014. aasta otsus, mille tulemusel väljastati vaidlustatud võlateade, mõjutas hageja pensioniõigusi, mis olid omandatud 3. augustil 1994.
(1) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, lk 1).
Full & Egal Universal Law Academy