16.2.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 56/25
9. detsembril 2014 esitatud hagi – Philip Morris versus komisjon
(Kohtuasi T-800/14)
(2015/C 056/36)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Philip Morris Ltd (Richmond, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaadid K. Nordlander ja M. Abenhaïm)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tunnistada tühistamishagi vastuvõetamatuks;
—
tühistada komisjoni 29. septembri 2014. aasta otsus Ares (2014) 3188066 selles osas, millega keelduti hagejale võimaldamast täielikku juurdepääsu nõutud dokumentidele, jättes kõrvale nendes sisalduvad muudetud isikuandmed;
—
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hageja palub tühistada komisjon 29. septembri 2014. aasta otsus Ares (2014) 3188066, millega komisjon keeldus võimaldamast hagejale täielikku juurdepääsu üheksale sisekasutuseks mõeldud dokumendile, mis koostati seoses ettevalmistavate materjalidega, et võtta vastu direktiiv 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmise, esitlemise ja müügi kohta (1) (edaspidi „vaidlustatud otsus”).
Hageja esitab oma hagi põhjendamiseks kolm väidet.
1.
Esimese väite kohaselt on komisjon rikkunud põhjendamiskohustust, kuna ei selgitanud iga dokumendi ja redaktsiooni osas, millist määruse (EÜ) nr 1049/2001 (2) (edaspidi „läbipaistvuse määrus”) asjakohast erandit ta kohaldas ja millistel faktilistel asjaoludel ja kaalutlustel ta seda tegi. Tuginedes samadele üldistele argumentidele, et põhjendada oma keeldumist kohtumenetluse ja õigusnõustamise põhjustega, on komisjon jätnud märkimata põhjused, kuidas nõutud dokumentide avalikustamine „konkreetselt ja tegelikult” kõiki neid huve kahjustab. Täpsemalt öeldes ei ole vaidlustatud otsuses märgitud, kas iga vastava keelu põhjendamine puudutab „kohtumenetlust” või „õigusnõustamist”.
2.
Teise väite kohaselt on komisjon rikkunud läbipaistvuse määruse artikli 4 lõike 2 teist taanet, kuna ei ole näidanud, kuidas avalikustamine iga juhtumi korral „konkreetselt ja tegelikult” kahjustaks „kohtumenetluse” või „õigusnõustamise” kaitset. Mis puudutab „õigusnõustamise” kaitset, siis kohtupraktikas on kõik komisjoni abstraktsed põhjendused ümber lükatud ning komisjon ei ole esitanud ühtki konkreetset selgitust, mis näitaks, kuidas nõutavate dokumentide täielik avalikustamine antud juhul „konkreetselt ja tegelikult” kahjustaks õigusnõustamist. Mis puudutab „kohtumenetlust”, siis on komisjon taas jätnud selgitamata, kuidas avalikustamine „konkreetselt ja tegelikult” kahjustab „kohtumenetlust”. Täpsemalt öeldes, komisjon ei ole üksikasjalikult ja konkreetselt hinnanud, kas ülekaaluka üldise huviga saab põhjendada nõutud dokumentide avalikustamist.
3.
Kolmanda väite kohaselt on komisjon rikkunud läbipaistvuse määruse artikli 4 lõiget 3, kuna ei ole näidanud, et asjaomased dokumendid/redaktsioonid sisaldavad „sisekasutuseks mõeldud arvamusi”, jättes selgitamata, kuidas nende dokumentide avalikustamine „konkreetselt ja tegelikult” kahjustab otsustusprotsessi kaitset ning jättes nõuetekohaselt kaalumata huvi, millele ta tugineb, võrreldes avalikustamise üldise ülekaaluka huviga.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ (ELT L 127, 2014, lk 1).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (ELT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).
Full & Egal Universal Law Academy