2.3.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 73/43
30. detsembril 2014 esitatud hagi – Hispaania versus komisjon
(Kohtuasi T-841/14)
(2015/C 073/55)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Pooled
Hageja: Hispaania Kuningriik (esindaja: Abogado del Estado A. Gavela Llopis)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada komisjoni teenistuste 21. oktoobri 2014. aasta kirjas esitatud intresside tasumise nõue;
—
teise võimalusena teha kindlaks, et artikli 11 teises ja kolmandas lauses toodud tõus ei kuulu kohaldamisele;
—
kolmanda võimalusena ja sõltumata sellest, kas eeltoodud nõuded rahuldatakse või mitte, määrata hilinenud maksest tekkinud intresside arvutamise alguspäevaks 20. jaanuar 2004, st võla võimalikule tuvastamise päevale, 27. novembrile 2003 järgneva teise kuu järgmine tööpäev, mis vastab kõigile käesoleva menetlusega hõlmatud transiitidele või vähemalt seoses kolmele viimasele transiidile vastava tollivõla intressiga, ja
—
mõista kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Käesolev hagi on esitatud komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta kirjas Ares (2014) 3486706 (BUDG/B/02/MTC/IB) sisalduva otsuse peale, millega komisjon rakendab nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom, artiklit 11.
Käesoleva hagi põhjuseks võib pidada Madalmaade ametivõimude uurimist seoses 26 transiidiga, mis saadeti teele nende tollist ajavahemikus aprillist kuni novembrini 1994 ning mille Ühenduse tolliterritooriumilt väljumine oli deklareeritud Hispaania tolli kaudu Algecirases. Kõnealused ametivõimud leidsid, et asjaomane kaup oli jäänud tollikontrolli alt kõrvale, kuna see ei väljunud Euroopa Liidu territooriumilt. Hiljem koostasid Madalmaade ametivõimud uue ettekande seoses 8 transiidi deklaratsioonidega, seades kahtluse alla nende lõpetamise tõendamiseks esitatud dokumentidel olevate pitsatite ja allkirjade ehtsuse.
Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.
1.
Esimene väide, et rikutud on määruse nr 1150/2000 artiklit 11 koostoimes artikli 9 lõikega 1, artikli 10 lõike 1 teise lõiguga, artikli 6 lõikega 3 ja artikliga 2, kuna komisjon kohaldas neid olukorra suhtes, mis neis sätetes ei sisaldu.
—
Sellega seoses väidetakse, et juhtum ei puuduta tollivõlga, mis on sätestatud artikli 6 lõike 3 punktis a, vaid pigem tollivõlga, mis on sätestatud artikli 6 lõike 3 punktis b.
2.
Teine väide, et rikutud on proportsionaalsuse ja õiguskindluse põhimõtteid, kohaldades määruse nr 1150/2000 artikli 11 teist ja kolmandat lauset.
—
Sellega seoses väidetakse, et need laused käsitlevad intressi suurendamist viivituse eest, mille eesmärk ei ole hüvitada viivitatud maksmisega tekkinud kahju, ja et neil on sunnijõud, mis välistab nende kohaldamise olukorras, kus liikmesriigil puudub teave hilinenult täidetud kohustuse enda olemasolu kohta.
3.
Kolmas väide, et rikutud on määruse nr 1150/2000 artikli 2 lõiget 3 seoses kuupäevaga, mis määrati tollivõla tekkimise tuvastamise päevaks, ja seega on viivitatud maksmisest tekkinud intressi suurendamise alguskuupäev määratud kindlaks valesti, kuna tegemist oli kohtus poolelioleva vaidlusega, mis tähendab, et igal juhul oleks saanud seda kindlaks määrata alles pärast kohtuotsuse tegemist.
Full & Egal Universal Law Academy