ÜLDKOHTU MÄÄRUS (neljas koda)
11. märts 2016 ( *1 )
„Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse kujutismärgi Sky BONUS taotlus — Varasem siseriiklik sõnamärk SKY — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Kaubamärgitaotluses nimetatud kaupade piiramine — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b — Vastuvõetamatus”
Kohtuasjas T‑840/14,
International Gaming Projects Ltd, asukoht Valletta (Malta), esindaja: advokaat M. Garayalde Niño,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: D. Walicka,
kostja,
menetlusse astuja Üldkohtus, varem British Sky Broadcasting Group plc, teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas oli
Sky plc, asukoht Isleworth (Ühendkuningriik), esindaja: solicitor J. Barry,
mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 23. oktoobri 2014. aasta otsuse (asi R 2040/2013‑4) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust British Sky Broadcasting Group plc ja International Gaming Projects Ltd vahel,
ÜLDKOHUS (neljas koda),
koosseisus: president M. Prek, kohtunikud I. Labucka ja V. Kreuschitz (ettekandja),
kohtusekretär: E. Coulon,
arvestades hagiavaldust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 23. detsembril 2014,
arvestades Siseturu Ühtlustamise Ameti esitatud kostja vastust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 20. mail 2015,
arvestades menetlusse astuja seisukohti, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse 1. mail 2015,
arvestades menetlusse astuja ja hageja vastuseid Üldkohtu kirjalikule küsimusele, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse vastavalt 9. ja 11. detsembril 2015,
on andnud järgmise
määruse
Vaidluse taust
1
Hageja International Gaming Projects Ltd esitas 16. märtsil 2012 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet“) nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 2009, L 78, lk 1) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2
Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on järgmine kujutismärk:
3
Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 9 ja 28 ning vastavad järgmisele kirjeldusele:
—
klass 9: „arvutiprogrammid, hälvituspoolistikud“;
—
klass 28: „mänguautomaadid (müntkäitatavad); meelelahutus- ja hasartmängumasinad; elektrilised ja/või elektroonilised meelelahutus- ja hasartmängumasinad, -automaadid ja -seadmed; müntkäitatavad videomängud ja videomänguseadmed; eelnimetatud kaupade osad ja lisaseadmed, mis ei kuulu muudesse klassidesse“.
4
Ühenduse kaubamärgi taotlus avaldati 8. mai 2012. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 2012/086.
5
Menetlusse astuja Sky plc õiguseellane British Sky Broadcasting Group plc esitas 8. augustil 2012 määruse nr 207/2009 artikli 41 lõike 1 alusel kõikide eespool punktis 3 nimetatud kaupade kohta taotletava kaubamärgi registreerimisele vastulause.
6
Vastulause põhines eelkõige Ühendkuningriigi varasemal sõnamärgil SKY, mis on 7. septembril 2012 registreeritud numbriga 2500604 kaupade ja teenuste jaoks, mis kuuluvad klassidesse 3, 4, 7, 9, 11, 12, 16–18, 25, 28 ja 35–45. Klassi 9 osas on asjaomased kaubad eelkõige „arvutiprogrammid“, „elektroonilised mängud ja arvutimängud [interaktiivsed]“ ning „kõigi eelnimetatud kaupade osad ja lisaseadmed“. Klassi 28 osas on tegemist järgmiste kaupadega „mängud, mänguasjad; elektronmängud; portatiivsed elektron-, arvuti- või videomängu seadmed; elektronmänguautomaadid; kõigi eelnimetatud kaupade osad ja lisaseadmed; mängukaardid; sporditarbed; hasartmängumasinad; meelelahutusmasinad; meelelahutusaparaadid ja -vahendid; interaktiivsed õppeotstarbelised või meelelahutuslikud mängud“.
7
Vastulause toetuseks esitati määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktis b ja lõigetes 4 ja 5 sisalduvad põhjendused.
8
Vastulausete osakond rahuldas 19. augusti 2013. aasta otsusega vastulause üksnes määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b alusel kõigi asjaomaste kaupade ja teenuste osas ning lükkas registreerimistaotluse tervikuna tagasi.
9
Hageja esitas 18. oktoobril 2013 ühtlustamisametile vastulausete osakonna otsuse peale määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 alusel kaebuse.
10
Ühtlustamisameti neljas apellatsioonikoda jättis 23. oktoobri 2014. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus“) vastulausete osakonna otsuse jõusse ning kaebuse rahuldamata. Selles osas piirdus ta taotletava kaubamärgi ja varasema kaubamärgi võrdlusega ning nende kaubamärkide segiajamise tõenäosuse hindamisega määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses. Nimetatud otsuse põhjenduseks märkis ta, et asjaomased kaubad on põhiosas identsed (vaidlustatud otsuse punktid 15–17). Vastandatud kaubamärke võrreldes leidis apellatsioonikoda kõigepealt, et sõna „sky“ on taotletava kaubamärgi „kõige domineerivam ja eristavam“ element, samas kui sõna „bonus“ on vaid vähesel määral eristav (vaidlustatud otsuse punkt 20). Seejärel märkis ta esiteks, et vastandatud kaubamärgid on visuaalselt keskmisest enam sarnased, teiseks, et need on foneetiliselt väga sarnased, ning kolmandaks, et kontseptuaalselt on need väga sarnased (vaidlustatud otsuse punktid 21–23). Lõpuks märkis apellatsioonikoda segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise raames, et vastandatud kaubamärkide segiajamine on tõenäoline, kuna kaubad on identsed ja väga sarnased, vastandatud kaubamärgid on visuaalselt keskmisest enam sarnased ning foneetiliselt ja kontseptuaalselt väga sarnased ning varasemal kaubamärgil on tavapärane olemuslik eristusvõime (vaidlustatud otsuse punkt 29).
Poolte nõuded
11
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada vaidlustatud otsus osaliselt ning registreerida taotletav kaubamärk klassi 9 kuuluvate kaupade „arvutiprogrammid; hälvituspoolistikud“ ja klassi 28 kuuluvate kaupade „mänguautomaadid (müntkäitatavad); meelelahutus- ja hasartmängumasinad; elektrilised ja/või elektroonilised meelelahutus- ja hasartmängumasinad, -automaadid ja -seadmed; müntkäitatavad videomängud ja videomänguseadmed; eelnimetatud kaupade osad ja lisaseadmed, mis ei kuulu muudesse klassidesse, kõik eelnimetatud kaubad“ jaoks, niivõrd kuivõrd need kaubad hõlmavad üksnes bingo videomängu, mis on mõeldud kasiino- ja mängusaalide hasartmänguautomaatide jaoks;
—
mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
12
Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja paluvad Üldkohtul:
—
jätta hagiavaldus rahuldamata;
—
mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
13
Hageja põhjendab oma hagi sisuliselt kolme väitega, et on rikutud vastavalt määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b ning lõikeid 4 ja 5.
14
Selleks ning esimese võimalusena kitsendab hageja määruse nr 207/2009 artikli 43 lõike 1 alusel ühenduse kaubamärgi taotluse ulatust, „piirates“ klassi 9 kuuluvate kaupade osas nimekirja, mille jaoks registreerimist taotletakse, kaupadele „arvutiprogrammid; hälvituspoolistikud“ ja klassi 28 kuuluvate kaupade osas kaupadele „mänguautomaadid (müntkäitatavad); meelelahutus- ja hasartmängumasinad; elektrilised ja/või elektroonilised meelelahutus- ja hasartmängumasinad, -automaadid ja -seadmed; müntkäitatavad videomängud ja videomänguseadmed; eelnimetatud kaupade osad ja lisaseadmed, mis ei kuulu muudesse klassidesse“ niivõrd, kuivõrd need kaubad hõlmavad üksnes bingo videomängu, mis on mõeldud kasiino- ja mängusaalide hasartmänguautomaatide jaoks“ Hageja arvates vastab see kaupade nimekirja piiramine argumentidele, mille ta esitas ühtlustamisameti talitustes ning mille kohaselt vastandatud kaubamärkide segiajamise tõenäosus on enam-vähem välistatud, kuna tema äris kasutatakse üksnes kasiino- ja mängusaalide meelelahutus- ja hasartmänguautomaate.
15
Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja väidavad, et vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 188 ei või apellatsioonikoja vaidluse eset muuta. Käesoleval juhul on hageja muutnud taotletavate kaupade nimekirja, nähes ette nende otstarbe, ning seega vaidluse eset, mis on nimetatud sättega vastuolus. Üldkohus ei tohi seda muutmist arvesse võtta, kuna vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontroll tuleb teostada üksnes vaidluse faktilisest ja juriidilisest raamistikust lähtuvalt, nagu see oli otsuse tegemise ajal. Peale selle on vastuvõetamatu ainus nõue (the only claim), milles palutakse vaidluse eseme muutmist. Nimelt on hageja sõnaselgelt märkinud, et ta ei taotle vaidlustatud otsuse kui terviku tühistamist, vaid üksnes selle osalist tühistamist seoses kaupadega, nagu need on pärast nimekirja piiramist taotlusega hõlmatud. Peale selle on ta teada andnud, et ta ei soovi kaitset kaupade suhtes, mida esialgne taotlus hõlmas „üldisel ja vastavat kaubaliiki laiapõhjaliselt katval viisil, kuna seda kaubaliiki on piiratud nendele, mis on kasiino- ja mängusaalide meelelahutusautomaatide bingo videomängude käitamiseks vajalik“. Seetõttu tuleb ainus nõue ning seega hagi tervikuna vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.
16
Peale selle vaidlevad ühtlustamisamet ja menetlusse astuja vastu väitele, et apellatsioonikoda on rikkunud määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b.
17
Kodukorra artikli 129 kohaselt võib Üldkohus igal ajal ettekandja-kohtuniku ettepanekul omal algatusel, olles kohtuasja pooled ära kuulanud, otsustada põhistatud määrusega, et asja läbivaatamist takistab avalikust huvist tulenev asjaolu.
18
Käesoleval juhul leiab Üldkohus eelkõige hageja ja menetlusse astuja vastuste põhjal tema esitatud kirjalikule küsimusele seoses hagi vastuvõetavusega, et tal on toimiku dokumentide põhjal piisavalt teavet, ning otsustab asja lahendada ilma menetlust jätkamata.
19
Mis puutub ühtlustamisameti esitatud vastuvõetamatuse väitesse, siis tuleb märkida, et määruse nr 207/2009 artikli 65 lõike 2 kohaselt võib Üldkohus ühtlustamisameti apellatsioonikoja otsust tühistada või muuta üksnes alustel, milleks on: „pädevuse puudumine, olulise menetlusnormi rikkumine, asutamislepingu, [vastava] määruse või nende rakendusnormide rikkumine või võimu kuritarvitamine“. Määruse artikli 76 alusel peab kontrolli teostama apellatsioonikoja vaidluse faktilisest ja õiguslikust raamistikust lähtuvalt. Sellest järeldub, et Üldkohus võib hagi esemeks oleva otsuse tühistada või muuta üksnes juhul, kui selle vastuvõtmise ajal esines üks nimetatud tühistamis- või muutmisalus. Ta ei saa aga nimetatud otsust tühistada või muuta põhjustel, mis ilmnevad pärast selle kuulutamist (vt selle kohta kohtuotsus, 20.11.2007, Tegometall International vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Wuppermann (TEK), T‑458/05, EKL, EU:T:2007:349, punktid 19 ja 20 ja seal viidatud kohtupraktika).
20
Peale selle, kui määruse nr 207/2009 artikli 26 lõike 1 punkt c nõuab, et „[ü]henduse kaubamärgi taotluses peab olema [...] loetelu kaupadest […], mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse“, näeb määruse artikli 43 lõige 1 ette, et „[t]aotluse esitaja võib ühenduse kaubamärgi taotluse igal ajal tagasi võtta või piirata selles loetletud kaupade […] nimekirja.“.
21
Üldkohtule esitatud hagiavalduses ning seega pärast vaidlustatud otsuse tegemist on hageja muutnud ühenduse kaubamärgi taotluses osutatud kaupade nimekirja, täpsustades nende omadusi ja eelkõige nende otstarvet nii, et taotlus hõlmab „üksnes bingo videomängu, mis on mõeldud kasiino- ja mängusaalide hasartmänguautomaatide jaoks“.
22
Vastab tõele, et Üldkohus on mitme kauba suhtes esitatud ühenduse kaubamärgi taotluse käsitlemisel juba tõlgendanud kaubamärgitaotleja poolt talle ning seega pärast apellatsioonikoja otsuse tegemist esitatud kinnitust – mille kohaselt ta võtab oma taotluse algselt esitatud taotluses osutatud kaupadest vaid teatavate osas tagasi – kui kinnitust kas selle kohta, et vaidlustatud otsusele vaieldakse vastu üksnes niivõrd, kuivõrd otsus puudutab muid taotlusega hõlmatud kaupu, või selle kohta, et kui nimetatud kinnitus on antud Üldkohtu menetluse hilisemas staadiumis, et tegemist on osalise hagist loobumisega. Kui aga kaubamärgitaotleja ei soovi ühenduse kaubamärgi taotlusega hõlmatud kaupade nimekirja piiramisega jätta sellest nimekirjast üht või mitut kaupa välja, vaid muuta kõigi kaupade teatavat omadust, nagu nende otstarvet või kirjeldust, ei saa välistada, et nimetatud muutmine avaldab mõju ühtlustamisameti talituste teostatud ühenduse kaubamärgi kontrollimise haldusmenetlusele. Sellises olukorras tähendaks Üldkohtu hagimenetluse staadiumis sellise muutmise lubamine hagi eseme muutmist kohtumenetluse käigus, mis on kodukorra artikli 188 kohaselt keelatud. Seetõttu ei tohi muutmine mõjutada vaidlustatud otsuse õiguspärasust ning seda ei tohi Üldkohus hagi põhjendatuse hindamisel arvestada (vt selle kohta kohtuotsused TEK, punkt 19 eespool, EU:T:2007:349, punktid 23‑25 ja seal viidatud kohtupraktika, ja 20.2.2013, Caventa vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Anson’s Herrenhaus (B BERG), T‑631/11, EU:T:2013:85, punktid 22‑25).
23
Käesoleval juhul nähtub selgesti nii ainsast tühistamisnõudest kui ka selle põhjendamiseks hagiavalduses esitatud väidetest, et hageja ei loobu ühestki ühenduse kaubamärgi taotluse esemeks olevast kaubast, vaid täpsustab üksnes nende otstarvet, märkides, et taotlus hõlmab „üksnes bingo videomängu, mis on mõeldud kasiino- ja mängusaalide hasartmänguautomaatide jaoks“. Nagu ühtlustamisamet õigesti märgib, kinnitab hageja hagiavalduse punktis 16 ise, et ta ei soovi enam taotleda kaitset kaupadele „üldisel ja vastavat kaubaliiki laiapõhjaliselt katval viisil“, vaid üksnes niivõrd, kuivõrd neil on see konkreetne otstarve. Peale selle palub hageja sõnaselgelt Üldkohtul võtta seda kohtumenetluses tehtud ja asjaomaste kaupade otstarvet puudutavat täpsustust määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b alusel läbiviidaval kaupade võrdlemisel arvesse ning järeldada selle põhjal, et sarnasus puudub.
24
Eespool punktis 22 osutatud kohtupraktikat arvestades tuleb aga nentida esiteks, et selline kohtumenetluse käigus tehtud täpsustus, mis puudutab asjaomaste kaupade omadusi ning eelkõige otstarvet, kujutab endast apellatsioonikoja menetletud ja vaidlustatud otsuse esemeks oleva vaidluse faktilise raamistiku muutmist, kuivõrd sellega soovitakse jätta kõrvale kaupade mis tahes muu otstarve, mis võis kaupade võrdlemisel tähtsust omada. Nagu hageja ise eelkõige hagiavalduse punktides 50‑60 märgib, tuleneb sellest, et muutmine avaldab mõju sellele, kuidas apellatsioonikoda oleks võinud eelkõige kaupade sarnasust hinnata, ning seetõttu muudab muutmine tingimata Üldkohtu menetluses oleva vaidluse eset. Teiseks ei saa niivõrd, kuivõrd osalise tühistamise nõue ja selle toetuseks esitatud argumendid piirduvad vaidlustatud otsuse õiguspärasuse vaidlustamisega ainuüksi tingimusel, et Üldkohus võtab kodukorra artikliga 118 keelatud vaidluse eseme muutmist arvesse, see nõue olla tulemuslik.
25
Hageja ei saa oma hagiga vaidlustatud otsuse osalist tühistamist saavutada, kuna otsus põhineb hinnangul – mida ei ole andnud apellatsioonikoda – vastandatud kaubamärkide segiajamise tõenäosuse kohta, mis hõlmab teatava otstarbega kaupu, mille kohta apellatsioonikojalt ei ole palutud otsust teha. Vastupidi, nagu ühtlustamisamet asjaomaste kaupade võrdluse suhtes õigesti märgib, tuli apellatsioonikojal kontrollida, kas nende kaupade kõigi võimalike otstarvete alusel on põhjendatud järeldada, et need on sarnased või lausa identsed. Siinkohal tuleb meenutada, et kaupade sarnasuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki nende vahelist suhet iseloomustavaid asjakohaseid tegureid, eelkõige nende olemust, otstarvet, kasutusviisi ning samuti seda, kas need kaubad on konkureerivad või täiendavad teineteist (vt selle kohta ja analoogia alusel kohtuotsus, 29.9.1998, Canon,C‑39/97, EKL, EU:C:1998:442, punkt 23). Peale selle eeldab määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b seisukohast segiajamise tõenäosus samal ajal nii vastandatud kaubamärkide identsust või sarnasust kui ka tähistatud kaupade või teenuste identsust või sarnasust, ning tegemist on kumulatiivsete tingimustega (kohtuotsused, 13.9.2007, Il Ponte Finanziaria vs. Siseturu Ühtlustamise Amet,C‑234/06 P, EKL, EU:C:2007:514, punkt 48, ja 22.1.2009, Commercy vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – easyGroup IP Licensing (easyHotel), T‑316/07, EKL, EU:T:2009:14, punkt 42). Käesoleval juhul andis just kaupade –nende liigile omasel ja kõikvõimalikul, algses taotluses osutatud kujul, mitte sellisena nagu neid tagantjärgi täpsustati – võrdlus apellatsioonikojale aluse järeldada, et vastandatud kaubamärkide segiajamine on tõenäoline. Seetõttu hõlmab erinevalt juhust, mil hageja jätab oma ühenduse kaubamärgi taotlusest välja teatavad kaubad, mille jaoks registreerimist ta esialgu registreerimistaotluses taotles, käesoleval juhul hageja nõue teatavat terviklikku ja osadeks lahutatamatut hinnangut, mille apellatsioonikoja on vaidlustatud otsuses andnud ning seda ei saa osaliselt tühistada. Ainuüksi asjaolu, et hageja on ühtlustamisameti talitustes väitnud, nagu ta Üldkohtu kirjalikule küsimusele vastates rõhutas, et tema äris kasutatakse üksnes kasiino- ja mängusaalide meelelahutus- ja hasartmänguautomaate, ei lükka seda hinnangut ümber, kuna tema esialgse ühenduse kaubamärgi taotluse esemeks olnud kaubad olid selle taotlusega hõlmatud vastavalt nende laiale tähendusele ja otstarbele.
26
Lõpuks tuleb rõhutada, et hageja ei taotle isegi teise võimalusena vaidlustatud otsuse tühistamist tervikuna, kuivõrd ta järeldab, et vastandatud kaubamärkide segiajamine on tõenäoline eespool punktis 3 nimetatud kaupade osas. Vastupidi, arvestades kaupade otstarbe piiramist hagiavalduses, taotleb ta sõnaselgelt vaidlustatud otsuse osalist muutmist niivõrd, kuivõrd otsuses on keeldutud taotletava kaubamärgi registreerimisest samade kaupade osas, mis „hõlmavad üksnes bingo videomängu, mis on mõeldud kasiino- ja mängusaalide hasartmänguautomaatide jaoks“. Neil asjaoludel ei ole vastupidi eespool punktis 19 viidatud kohtuotsuse TEK (EU:T:2007:349, punktid 27 ja 28) aluseks olnud olukorrale, võttes arvesse tühistamisnõude ühemõttelist ulatust, nagu hageja seda Üldkohtu kirjalikule küsimusele vastates kordas, ning selle toetuseks esitatud põhjenduste selgust ja täpsust hagiavalduses ja nimetatud vastuses, Üldkohtul käesoleval juhul võimalik võtta hagi lahendamisel arvesse kaupade nimekirja, mis on esitatud hageja esialgses ühenduse kaubamärgi taotluses.
27
Sellest tuleneb, et ainus tühistamisnõue ja seega taotlus muuta otsust nii, et taotletav kaubamärk registreeritaks kõnealuste kaupade jaoks, nagu kaupade nimekirja on muudetud, tuleb tunnistada vastuvõetamatuks.
28
Seetõttu tuleb jätta hagi tervikuna vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
Kohtukulud
29
Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
30
Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti ja menetlusse astuja nõudele välja mõista hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (neljas koda)
otsustab:
1.
Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
2.
Mõista kohtukulud välja International Gaming Projects Ltd‑lt.
Luxembourg, 11. märts 2016.
Kohtusekretär
E. Coulon
President
M. Prek
( *1 ) Kohtumenetluse keel: inglise.
Full & Egal Universal Law Academy