9.1.2017
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 6/21
Euroopa Kohtu (kolmas koda) 27. oktoobri 2016. aasta otsus (Supreme Court’i eelotsusetaotlus – Iirimaa) – Child and Family Agency versus J.D.
(Kohtuasi C-428/15) (1)
((Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö tsiviilasjades - Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega - Määrus (EÜ) nr 2201/2003 - Artikkel 15 - Kohtuasja üleviimine teise liikmesriigi kohtusse - Kohaldamisala - Kohaldamise tingimused - Kohus, kus on asja arutamiseks paremad võimalused - Lapse huvid))
(2017/C 006/25)
Kohtumenetluse keel: inglise
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Supreme Court
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Child and Family Agency
Kostja: J.D.
menetluses osales: R. P. D.
Resolutsioon
1.
Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000) artiklit 15 tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav liikmesriigi pädeva asutuse poolt avaliku õiguse alusel esitatud lastekaitset käsitleva taotluse korral nagu see, mida käsitletakse põhikohtuasjas, kui pädevuse võtmine mõne teise liikmesriigi kohtu poolt tingib järgnevalt, et selle teise liikmesriigi asutus algatab oma siseriikliku õiguse alusel ja võimalik, et teistsuguste faktilise asjaolude põhjal esimeses liikmesriigis algatatud menetlusest eraldiseisva menetluse.
2.
Määruse nr 2201/2003 artikli 15 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et:
—
selle hindamiseks, kas sellise teise liikmesriigi kohtul, kellega lapsel on eriline side, on asja arutamiseks paremad võimalused, peab liikmesriigi pädev kohus tegema kindlaks, et kohtuasja üleviimine sellisesse kohtusse annab asja läbivaatamiseks tegeliku ja konkreetse lisaväärtuse, arvestades eelkõige teises liikmesriigis kohaldatavaid menetlusnorme;
—
selle hindamiseks, et üleviimine on lapse huvides, peab liikmesriigi pädev kohus tegema eelkõige kindlaks, et üleviimisega ei kaasne ohtu, et lapse olukorda võidakse kahjustada.
3.
Määruse nr 2201/2003 artikli 15 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et teatava liikmesriigi pädev kohus ei pea vastavas vanemliku vastutuse asjas kõnealuse sätte rakendamisel võtma asja üleviimise kaalumisel arvesse üleviimise mõju vastavate isikute vaba liikumise õigusele, või põhjust, miks asjaomase lapse ema kasutas enne seda, kui pöörduti pädeva kohtu poole, seda õigust, välja arvatud siis, kui need kaalutlused võivad kahjustada lapse olukorda.
(1) ELT C 320, 28.9.2015.
Full & Egal Universal Law Academy