18.4.2017
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 121/6
Euroopa Kohtu (neljas koda) 2. märtsi 2017. aasta otsus (Tribunal administratif de Melun’i eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Glencore Céréales France versus Etablissement national des produits de l'agriculture et de la mer (FranceAgriMer)
(Kohtuasi C-584/15) (1)
((Eelotsusetaotlus - Määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 - Euroopa Liidu finantshuvide kaitse - Artikkel 3 - Määrus (EMÜ) nr 3665/87 - Artikkel 11 - Põhjendamatult makstud eksporditoetuse sissenõudmine - Määrus (EMÜ) nr 3002/92 - Artikkel 5a - Põhjendamatult vabastatud tagatis - Võlgnetav intress - Aegumistähtaeg - Tähtaja algus - Tähtaja katkemine - Maksimaalne tähtaeg - Pikem tähtaeg - Kohaldatavus))
(2017/C 121/07)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunal administratif de Melun
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Glencore Céréales France
Vastustaja: Etablissement national des produits de l'agriculture et de la mer (FranceAgriMer)
Resolutsioon
1.
Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud aegumistähtaeg on kohaldatav niisuguste intressinõuete sissenõudmise suhtes, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mida võlgnetakse komisjoni 27. novembri 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 3665/87, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad (muudetud komisjoni 18. märtsi 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 495/97), artikli 11 lõike 3 alusel ja komisjoni 16. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3002/92, millega kehtestatakse üksikasjalikud ühiseeskirjad sekkumisvarust pärit toodete kasutamise ja/või sihtkoha kontrollimiseks (muudetud komisjoni 26. aprilli 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 770/96), artikli 5a alusel.
2.
Määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et see, kui ettevõtja on võlgnik niisuguste intressinõuete puhul, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei kujuta endast „jätkuvat või korduvat eeskirjade eiramist“ kõnealuse sätte tähenduses. Niisuguseid nõudeid tuleb käsitada määruse nr 2988/95 artikli 1 lõike 1 tähenduses ühe ja sama rikkumise tagajärjena, nagu rikkumine, millega kaasneb põhinõudeks olevate, põhjendamatult saadud toetuste ja summade sissenõudmine.
3.
Määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et menetluste algatamisel, mille tulemusena võidakse võtta haldusmeetmed, millega toimub niisuguste intressinõuete sissenõudmine, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud aegumistähtaja alguskuupäevaks lugeda kuupäeva, mil toimus põhjendamatult saadud toetuste ja summade, mille alusel intress arvutatakse, sissenõudmise aluseks olnud eeskirjade eiramine, see tähendab eeskirjade eiramisel määrava tähtsusega kuupäeva, kas siis tegevuse või tegevusetuse aset leidmise kuupäeva või viimases järjekorras kahju tekkimise kuupäeva.
4.
Määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 neljandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et menetluste algatamisel, mille tulemusena võidakse võtta haldusmeetmed, millega toimub niisuguste intressinõuete sissenõudmine, nagu on kõne all põhikohtuasjas, aegub asi lõplikult päeval, mil lõpeb määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 neljandas lõigus ette nähtud tähtaeg, juhul kui pädev asutus on selle tähtaja jooksul nõudnud küll põhjendamatult makstud toetuste või summade tagasimaksmist, kuid ei ole samas teinud ühtegi otsust intressi kohta.
5.
Määruse nr 2988/95 artikli 3 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi õiguses sätestatud aegumistähtaeg, mis on pikem määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud tähtajast, võib olla kohaldatav nõuete sissenõudmisele niisuguses olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kui nõuded tekkisid enne selle tähtaja kehtima hakkamist ega olnud viimati nimetatud sätte kohaldamise ajaks veel aegunud.
(1) ELT C 38, 1.2.2016.
Full & Egal Universal Law Academy