20.4.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 127/13
Banco Privado Português, S.A. – likvideerimisel, ja Massa insolvente do Banco Privado Português – likvideerimisel, 25. veebruaril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 12. detsembri 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-487/11: Banco Privado Português ja Massa Insolvente do Banco Privado Português versus komisjon
(Kohtuasi C-93/15 P)
(2015/C 127/19)
Kohtumenetluse keel: portugali
Pooled
Apellandid: Banco Privado Português, S.A. – likvideerimisel, ja Massa insolvente do Banco Privado Português – likvideerimisel (esindajad: advokaadid C. Fernández Vicién, F. Pereira Coutinho, M. Esperança Pina, M. Ferreira Santos, R. Leandro Vasconcelos)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellantide nõuded
Apellandi paluvad Euroopa Kohtul tunnistada käesolev apellatsioonkaebus vastuvõetavaks ja põhjendatuks ja seega:
—
tühistada vaidlustatud kohtuotsuse ning asendada see kohtuotsusega, millega tervikuna tühistatakse komisjoni otsus (1);
—
teise võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja asendada see kohtuotsusega, milles tühistatakse otsus selles osas, kus tunnistatakse, et riigiabi on lahutamatu osa tagatisest, mis oli õigusvastane ja ühisturuga kokkusobimatu ajavahemikus 5. detsember 2008–5. juuni 2009;
—
kolmanda võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja asendada see kohtuotsusega, milles tühistatakse otsus selles osas, kus kohustatakse väidetavat abi tagasi nõudma vastavalt selle otsuse artiklitele 2–4;
—
neljanda võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja asendada see kohtuotsusega, milles tühistatakse otsus selles osas, kus kohustatakse abi tagasi nõudma ajavahemiku 5. detsember 2008–5. juuni 2009 eest;
—
mõista mõlema menetluse kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitavad apellandid kuus väidet:
1)
Apellatsioonkaebuse esimene väide: Üldkohus soovis asendada komisjoni otsuse põhjenduse puudumist oma põhjendustega ja rikkus õigusnormi, kui ta hindas komisjoni esitatud põhjendusi ja luges need piisavaks.
2)
Apellatsioonkaebuse teine väide: Üldkohus on ELTL artikli 107 lõiget 1 valesti tõlgendanud ning valesti kohaldanud õigust asjaoludele, kui ta leidis, et BPP-le oli antud eelis, muutes tagatise abiks, mis on siseturuga kokkusobimatu.
3)
Apellatsioonkaebuse kolmas väide: Üldkohus on õigusnormi rikkunud, kui ta leidis, et komisjon ei olnud teinud ilmset hindamisviga ega rikkunud õigusnormi, kui ta ei võtnud arvesse seda, et esinesid kõik tingimused ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b erandi kohaldamiseks.
4)
Apellatsioonkaebuse neljas väide: Üldkohus on õigusnormi rikkunud, jättes jõusse tagasinõudmisotsuse, kui ta jättis jõusse korralduse nõuda tagasi väidetav abi, mis ei olnud kokkusobimatu siseturuga, sest BPP ei saanud mingit eelist; Üldkohus ei järeldanud, et vaidlustatud otsus kohustas abi tagasi nõudma menetluslikel põhjustel, ja tegi vea, kui ta järeldas, et komisjon järgis oma direktiivides toodud põhimõtteid, kui ta arvutas abi summa.
5)
Apellatsioonkaebuse viies väide: Üldkohus on rikkunud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, jättes vaidlustatud otsuse jõusse osas, milles kohustatakse väidetavat abi tagasi nõudma.
6)
Apellatsioonkaebuse kuues väide: Üldkohus ei võtnud arvesse, et komisjon oli rikkunud BPP õigust võrdsele kohtlemisele, kuna siinses asjas sai ta erineva kohtlemise osaliseks, kui sarnastes olukordades toimunud kohtlemine.
(1) Komisjoni 20. juuli 2010. aasta otsus 2011/346/EL, riigiabi C 33/09 (ex NN 57/09, CP 191/09) kohta, mida Portugal on andnud riigigarantiina ettevõtjale Banco Privado Português, S.A. (ELT 2011, L 159, lk 95).
Full & Egal Universal Law Academy