15.6.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 198/19
Club Hotel Loutraki AE, Vivere Entertainment AE, Theros International Gaming, Inc., Elliniko Casino Kerkyrase, Casino Rodose, Porto Carras AE ja Kazino Aigaiou AE 16. märtsil 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 8. jaanuari 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-58/13: Club Hotel Loutraki AE, Vivere Entertainment AE, Theros International Gaming, Inc., Elliniko Casino Kerkyras, Casino Rodos, Porto Carras AE ja Kazino Aigaiou AE versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-131/15 P)
(2015/C 198/25)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellandid: Club Hotel Loutraki AE, Vivere Entertainment AE, Theros International Gaming, Inc., Elliniko Casino Kerkyras, Casino Rodos, Porto Carras AE ja Kazino Aigaiou AE (esindaja: advokaat S. Pappas)
Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Kreeka Vabariik ja Organismos Prognostikon Agonon Podosfairou AE (OPAP)
Apellantide nõuded
Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:
—
tühistada täielikult Euroopa Liidu Üldkohtu 8. jaanuari 2015. aasta otsus kohtuasjas T-58/13: Club Hotel Loutraki jt vs. komisjon;
—
tühistada komisjoni 3. oktoobri 2012. aasta otsus K(2012) 6777 (lõplik) riigiabi SA 33 988 (2011/N) kohta – Kreeka – OPAP-ile antud 13 hasartmängu korraldamise ainuõiguse laiendamise üksikasjalik kord ja 35 000 videoloteriiterminali käitamise ainuloa andmine kümne aasta pikkuseks perioodiks;
—
mõista kohtukulud välja vastustajatelt.
Väited ja peamised argumendid
1.
Apellatsioonkaebus on esitatud Euroopa Liidu Üldkohtu 8. jaanuari 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-58/13: Club Hotel Loutraki jt vs. komisjon, millega jäeti rahuldamata apellantide nõue tühistada komisjoni 3. oktoobri 2012. aasta otsus K(2012) 6777 (lõplik) riigiabi SA 33 988 (2011/N) kohta – Kreeka – OPAP-ile antud 13 hasartmängu korraldamise ainuõiguse laiendamise üksikasjalik kord ja 35 000 videoloteriiterminali käitamise ainuloa andmine kümne aasta pikkuseks perioodiks.
2.
Selles otsuses ei esitanud komisjon vastuväiteid OPAP-i kasuks võetud kahe meetme kohta, millest oli teatatud: a) OPAP-ile 35 000 videoloteriiterminali käitamise ainuloa andmine kümne aasta pikkuseks perioodiks, mis lõpeb 2022. aastal; b) OPAP-ile juba antud 13 hasartmängu korraldamise ainuõiguse pikendamine 10 aastaks ehk 2020. aastast kuni 2030. aastani.
3.
Apellandid esitasid oma apellatsioonkaebuses vaidlustatud kohtuotsuse peale kolm väidet:
a)
on rikutud ELTL artikli 108 lõiget 3 ning määruse nr 659/1999 (1) artikli 4 lõiget 4, artikli 7 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 13 lõiget 1, kuna Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 33–64, et komisjon ei olnud kohustatud algatama ametlikku uurimismenetlust ja on esialgses menetluses uurimise õiguspäraselt lõpule viinud;
b)
on rikutud ELTL artiklit 296 ning harta artikleid 41 ja 47, kuna Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 65–78, et komisjoni otsus on piisavalt põhistatud, vaatamata sellele, et majandusandmed puuduvad, mistõttu ei ole võimalik kontrollida, kas komisjoni arvutused on õiged;
c)
on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna Üldkohus leidis, et see, et komisjon hindas teatatud meetmeid koos, oli õiguspärane, kuigi turgu ei määratletud ning mõisteid „sarnasus” ja „majanduskeskkond” kohaldati vääralt.
(1) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks; EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339.
Full & Egal Universal Law Academy