13.7.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 228/8
Rose Vision, S.L-i 15. mail 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 5. märtsi 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-45/13: Rose Vision ja Seseña versus komisjon
(Kohtuasi C-224/15 P)
(2015/C 228/10)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Pooled
Apellant: Rose Vision, S.L. (esindaja: advokaat J. J. Marín López)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
—
Tühistada Üldkohtu (viies koda) 5. märtsi 2015. aasta otsus kohtuasjas T-45/13: Rose Vision ja Seseña vs. komisjon (EU:T:2015:138).
—
Tuvastada, et komisjoni ja muude liidu organite (eeskätt Teadusuuringute Rakendusamet) poolt auditite 11-INFS-025 ja 11-BA119-016 raames otsustatud maksete peatamine on tühine koos kassatsioonkaebuse punktis 51 nimetatud tagajärgedega.
—
Tuvastada, et komisjon rikkus projektiga FutureNEM seonduva toetuslepingu konfidentsiaalsuskohustusega seonduvaid tingimusi, millest tulenevalt peab komisjon maksma Rose Visionile hüvitist kassatsioonkaebuse punktis 93 kirjeldatud moel.
—
Tuvastada, et komisjonil lasub lepinguväline vastutus Rose Visioni ees, sest ta kandis selle äriühingu otsuses 2008/969/EÜ, Euratom, mis käsitleb varajase hoiatamise süsteemi komisjoni eelarvevahendite käsutajatele ja rakendusametitele (1), kehtestatud varajase hoiatamise süsteemi W2 kategooriasse ja peatas maksed, mistõttu tuleb kassaatorile hüvitada varaline ja mittevaraline kahju, mida on nimetatud kassatsioonkaebuse punktis 122.
Väited ja peamised argumendid
1.
Õigusnormide rikkumine seeläbi, et asuti seisukohale, et FP7 tüüptingimuste punkti II.22 lõikes 5 auditite 11-INFS-025 ja 11-BA119-016 lõpparuande esitamiseks ettenähtud tähtaega oli pikendatud (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 93 ja 95) ning et komisjon ei olnud rikkunud toetuslepingut (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 97).
2.
Õigusnormide rikkumine seeläbi, et ei põhjendatud seisukohta, et auditi 11-INFS-025 aruande eelnõus „oli juba esile toodud see, et teatavad personalikulud ei olnud abikõlbulikud ning et oli rikutud teatavaid lepingutingimusi; seda seisukohta kinnitati lõplikus auditiaruandes” (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 99).
3.
Õigusnormide rikkumine seeläbi, et seoses auditi 11-INFS-025 aruandega kinnitati, et Rose Vision „ei esitanud ühtegi tõendit, mis võimaldaks seada kahtluse alla nimetatud auditiaruandes tehtud järeldused” (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 101) ning et komisjon ei olnud rikkunud toetuslepingut (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 102).
4.
Õigusnormide rikkumine seeläbi, et ei tuvastatud projektiga FutureNEM seonduva toetuslepingu konfidentsiaalsuskohustusega seonduvate tingimuste rikkumist (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 104).
5.
Õigusnormide rikkumine seeläbi, et ei tuvastatud liidu vastutust kahju eest, mis tuleneb Rose Visioni kandmisest otsuses 2008/969/EÜ, Euratom kehtestatud varajase hoiatamise süsteemi W2 kategooriasse ja talle maksete tegemise peatamisest(vaidlustatud kohtuotsuse punkt 120).
(1) ELT L 344, lk 125.
Full & Egal Universal Law Academy