27.7.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 245/11
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administratīvā apgabaltiesa (Läti) 21. mail 2015 – SIA Oniors Bio versus Valsts ieņēmumu dienests
(Kohtuasi C-233/15)
(2015/C 245/14)
Kohtumenetluse keel: läti
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Administratīvā apgabaltiesa
Põhikohtuasja pooled
Apellant: SIA Oniors Bio
Teine menetlusosaline: Valsts ieņēmumu dienests
Eelotsuse küsimused
1.
Kas tooted, mille kohta eri kaubapartiidest võetud proovide analüüsi tulemused ei näita, et nendes leidub denatureerivaid ained või muid kahjulikke aineid, mis muudavad tooted inimtoiduna tarbimiseks kõlbmatuks, kuid mida valmistaja esitatud andmete kohaselt ei tohi kasutada toidus (toiduainete tootmises ja toidutarneahelas), kuna kauba väljatöötamise protsessi tunnuste tõttu ei saa välistada kahjulike ainete leidumist tootes, tuleb klassifitseerida üldiselt nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (1) tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisa KN-koodiga, mis on ette nähtud toidukõlbmatute ainete jaoks või, vastupidi, sellised tooted tuleb klassifitseerida üldiselt mõne toiduainete jaoks ette nähtud KN-koodiga?
2.
Millistele kriteeriumidele tuleb omistada suuremat tähtsust mõistete „toiduaine” ja „toidukõlbmatu aine” tõlgendamisel nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisa KN-koodide kohaldamisel ja kauba klassifitseerimisel?
3.
Kas toote otstarve võib olla objektiivne klassifitseerimise kriteerium nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisa KN-koodide kohaldamisel ja kauba klassifitseerimisel?
4.
Kas Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse eksperdiarvamust, mille kohaselt vastavalt Euroopa Liidu ja liikmesriikide toidualastele õigusnormidele ei saa apellandi imporditud kaupa kasutada toidutarneahelas, kuna see on inimtoiduna tarbimiseks kõlbmatu, võib kasutada kaupade klassifitseerimise kriteeriumina nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisa KN-koodide kohaldamisel mõiste „toidukõlbmatu aine” tõlgendamiseks ja kauba klassifitseerimiseks?
5.
Kas valmistaja esitatud andmeid kauba väljatöötamise tehnoloogilise protsessi kohta, mille tõttu ei saa välistada kahjulike ainete leidumist tootes, võib kasutada kaupade klassifitseerimise kriteeriumina nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisa KN-koodi kohaldamisel mõiste „toidukõlbmatu aine” tõlgendamiseks ja kauba klassifitseerimiseks?
6.
Millised klassifitseeritava kauba füüsikalis-keemilised omadused on kõige tähtsamad nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisa KN-koodide 1518 00 31 ja 1517 90 91 õigesti tõlgendamiseks ja kohaldamiseks?
7.
Kas käesolevas kohtuasjas hinnatud füüsikalis-keemiliste omadustega kauba suhtes tuleb üldiselt kohaldada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisa KN-koodi 1518 00 31?
(1) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382).
Full & Egal Universal Law Academy