21.9.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 311/16
Emsibeth SpA 26. mail 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 26. märtsi 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-596/13: Emsibeth versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
(Kohtuasi C-251/15 P)
(2015/C 311/21)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellant: Emsibeth SpA (esindaja: advokaat A. Arpaia)
Teine menetlusosaline: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
—
tühistada vaidlustatud kohtuotsus (Euroopa Liidu Üldkohtu 26. märtsi 2015. aasta otsus kohtuasjas T-596/13);
—
teha selles kohtuasjas sisuline otsus;
—
mõista kohtukulud, sealhulgas esimeses kohtuastmes kantud kulud, välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.
Väited ja peamised argumendid
Apellant tugineb määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumisele või väärale kohaldamisele. Eeskätt väidab ta, et kohtuotsus ei ole aktsepteeritav seoses kriteeriumidega, millest lähtudes Üldkohus hindas: i) asjaomast avalikkust, ii) toodete ja iii) kaupade identsust või sarnasust ja iv) kahe kaubamärgi segiajamise tõenäosust.
(i)
Vaidlustatud kohtuotsus ei ole koherentne, sest vaatamata sellele, et keskmist tarbijat (keda käsitatakse asjaomase avalikkusena) peetakse „teadlikuks, hoolsaks ja tähelepanelikuks”, käsitatakse siis, kui antakse konkreetne hinnang tema tegelikule võimele teha vahet kahel ilmselgelt erineval kaubamärgil, äärmiselt pealiskaudse isikuna, kes on võimetu andma iseseisvalt lihtsaid hinnanguid.
(ii)
Vaidlustatud kohtuotsuses on rikutud liidu kohtupraktikat, mille kohaselt tuleb kaupade sarnasuse hindamisel võtta arvesse kõiki asjaomaste kaupadega seonduvaid olulisi tegureid, sealhulgas kauba laadi, otstarvet, kasutusviisi, konkureerivat või täiendavat laadi ning toodete turustuskanaleid. Üldkohus ei võtnud tegelikult arvesse ühtegi neist teguritest, andes oma hinnangu lihtsa märkusega, et juuste värvimiseks ja blondeerimiseks kasutatavad tooted „on” kosmeetikatooted, mistõttu neid tuleb pidada identseteks.
(iii)
Vaidlustatud kohtuotsus on ekslik seetõttu, et sõnamärgi ja kombineeritud kaubamärgi võrdlemisel ei omistatud piisavat tähtsust kombineeritud kaubamärgi kujutisosadele, mis sõnamärgis puuduvad ning mis võimaldavad kahel tähisel vahet teha; selle asemel anti hinnang nii, et võrreldi ainuüksi kahe märgi sõnalisi osasid.
Lisaks sellele jäeti vaidlustatud kohtuotsuses võrdlemisel ekslikult tähelepanuta varasema kaubamärgi esimene sõna (Mc) ja ei võetud arvesse seda, et sellist eesliidet peetakse selle laialdase leviku tõttu juhul, kui see eelneb nimele, üldiselt šoti päritolule viitavaks ning seda, et mitte ainult inglise keelt kõnelev asjaomane avalikkus, vaid mis tahes asjaomane avalikkus hääldab seda seetõttu inglise keelest lähtuvalt.
(iv)
Vaidlustatud kohtuotsus on ekslik seetõttu, et vaatamata kahe võrreldava kaubamärgi vahelistele arvukatele erinevustele peeti nende segiajamist tõenäoliseks.
(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).
Full & Egal Universal Law Academy