EUR-Lex -  62015CN0252 - ET

7.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 294/19

Naazneen Investments Ltd 28. mail 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 18. märtsi 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-250/13: Naazneen Invesments Limited versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi C-252/15 P)

(2015/C 294/25)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Naazneen Investments Ltd (esindajad: rechtsanwältin P. Goldenbaum, rechtsanwältin I. Rohr)

Teised menetlusosalised: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Energy Brands, Inc.

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—

tühistada Üldkohtu 18. märtsi 2015. aasta otsus kohtuasjas T-250/13,

—

tühistada apellatsioonikoja otsus asjas R-1101/2011-2 või teise võimalusena saata kohtuasi vajadusel tagasi Üldkohtusse, ja

—

jätta Siseturu Ühtlustamise Ameti kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja apellandi kohtukulud Euroopa Kohtus, Üldkohtus ja apellatsioonikojas, ning,

—

juhul, kui Energy Brands, Inc. peaks menetlusse astuma, jätta tema kohtukulud tema enda kanda.

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab, et Üldkohus tõlgendas ebaõigesti määruse nr 207/2009 (1) artikli 75 ja artikli 51 lõike 1 punkti a ulatust, ei hinnanud kõiki esitatud tõendeid ja juhtumi asjaolusid nõuetekohaselt ja igakülgselt – või jättis vääralt tuvastamata, et apellatsioonikoda ei olnud seda teinud – ega võtnud piisavalt arvesse kohtupraktikas väljakujundatud põhimõtteid või kohaldas neid vääralt. Samuti moonutas Üldkohus mitme järelduse puhul faktilisi asjaolusid.

I.   Määruse nr 207/2009 artikli 75 rikkumine

Üldkohus rikkus õigusnormi, leides et apellatsioonikoda oli oma otsust nõuetekohaselt põhjendanud. Täpsemalt jättis Üldkohus tuvastamata, et apellatsioonikoda oli jätnud täielikult tähelepanuta kaebuse leheküljed 6–22, jätnud arvesse võtmata kõik esitatud tõendid ja jätnud oma järeldused argumenteerimata. Kasutamatajätmist puudutavate põhjenduse hindamisel rikkus Üldkohus menetlusnormi, võttes oma järelduse aluseks uue asjaolu, mis tuleneb apellandi litsentsiaadi väidetaval kohustusel kontrollida kaupade tootmist ja teostada selle üle järelevalvet.

II.   Määruse nr207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti a rikkumine

1.   Tegelik kasutamine

Üldkohus

—

leidis ebaõigesti, et apellatsioonikoda oli võtnud arvesse vande all antud ütlusi, kuigi ta ei käsitlenud nende ütluste tõendusjõu küsimust üldse,

—

lähtus oma järeldustes valedest asjaoludest, kui ta kinnitas, et „proovimüügi” läbiviimiseks tellitud 12 kaubaaluse pudelite majanduslik tähtsus on väga väike,

—

lõi ja kohaldas väära reeglit, et märkimisväärse suurusega turg – näiteks joogid massitarbekaupadena – tähendab automaatselt kõrgemaid nõudeid kasutamise ulatusele,

—

ei järginud põhimõtet, et puudub pideva kasutamise nõue,

—

rikkus õigusnormi, leides, et põhjendusi, miks kaubamärki ei olnud kasutatud intensiivsemalt ja kogu vaatlusaluse ajavahemiku vältel, tuleb uurida ainult selle kaubamärgi kasutamatajätmist puudutavate põhjenduste hindamisel,

—

ei võtnud arvesse erinevust „kasutamatajätmise” ja „piiratud kasutamise” juhtude vahel,

—

lõi vääralt põhimõtte, et juhul, kui apellatsioonikoda uurib kaubamärgi tegelikku kasutamist, võtab ta arvesse tõendeid niisuguse kasutamise kohta, mitte tõendeid, mis selgitavad selle kaubamärgi kasutamatajätmist,

—

lõi vääralt eeskirja, et reklaami- või muu turundustegevuse puhul tuleb arvesse võtta ainult suuri kampaaniaid,

—

lükkas vääralt tagasi kaubamärgi omaniku veebisaidi väljatrükid ja jättis arvesse võtmata apellandi sellekohased selgitused ja tõendid,

—

tõlgendas vääralt mõistet „sümboolne”.

Tagasihoidliku kauplemismahu olulisuse hindamisel (taas)lansseerimise etappides Üldkohus:

—

tegi arvutusvea,

—

ei võtnud usutava põhjendusena arvesse kaupade defektsust ja kolmanda isiku algatatud tühistamismenetlust, ja

—

rikkus õigusnormi seoses piiratud kasutamise usutavate põhjenduste kvaliteediga. Tegeliku kasutamise kontekstis ei pea põhjendused, miks kaubamärki suuremal määral ei kasutata, vastama kasutamatajätmise õigustatud põhjuste nõuetele, vaid olema piisavad nende põhjenduste usutavaks tegemiseks, mille tõttu kasutamine ei ole olnud ulatuslikum.

2.   Kasutamatajätmise õigustatud põhjendused

2.1   Probleemid „SMART WATER” jookide tootmisel

Üldkohus

—

lähtus oma järeldustes moonutatud asjaoludest, kuna tegelikkuses ei rikutud kohustust kontrollida kaupade tootmist ja teostada selle üle järelevalvet,

—

mõistis ebaõigesti TRIPS lepingu artikli 19 lõikes 1 nimetatud kriteeriume „kaubamärgi omaniku tahtest sõltumatuid asjaolud” ja „takistus”, eriti kuna ta ei küsinud, kas uute kaupade tootmine ja turustamine oleks olnud ebamõistlik, vaid ainult, kas see oleks olnud võimatu,

—

ei tuvastanud, et apellant esitas üksikasjalikud selgitused põhjuste kohta, miks ei olnud võimalik lihtsalt ja kiiresti jätkata tootmise ja tarnimisega, mida ei apellatsioonikoda ega Üldkohus ise ei arvesse ei võtnud.

2.2   Kolmanda isiku algatatud tühistamismenetlus

Üldkohus

—

ei tuvastanud, et tühistamismenetlus on kaubamärgi omaniku tahtest ilmselgelt sõltumatu,

—

kohaldas ebaõiget kriteeriumi, lähtudes oma järeldustes arusaamast, et tühistamismenetlus ei takistanud kaubamärgi omanikul seda kaubamärki kasutada,

—

lõi ebaõige „otseste tagajärgede” kriteeriumi: Üldkohus möönis, et juhul, kui niisugune menetlus lõpeb kaubamärgi tühistamisega, võidakse esitada kahju hüvitamise hagi. Sellegipoolest leidis ta, et see ei ole kasutamatajätmise õigustatud põhjus, kuna see ei ole tühistamismenetluse „otsene tagajärg”. Üldkohtu niisugune järeldus on vastuolus tegeliku kasutamise nõude ratio legis’ega. Napp tõdemus, et kaubamärgi omaniku ülesanne on oma riske hinnata ja arvestada ja seejärel jätkata kaubamärgi kasutamist hoolimata võimalikust hüvitise maksmise kohustuse tekkest, või kaubamärgi kasutamisest hoiduda diskrimineeriks selgelt väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Lisaks võiks see kergesti tuua kaasa ohu, et registreeritud kaubamärgist huvitatud kolmandad isikud hakkavad tühistamismentlust enda huvides kuritarvitama.

(1)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

Full & Egal Universal Law Academy