3.8.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 254/11
Euroopa Komisjoni 29. mail 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 19. märtsi 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-413/13: City Cycle Industries versus Euroopa Liidu Nõukogu
(Kohtuasi C-254/15 P)
(2015/C 254/15)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: J.-F. Brakeland, M. França)
Teised menetlusosalised: City Cycle Industries, Euroopa Liidu Nõukogu, Maxcom Ltd
Apellandi nõuded
—
tühistada Üldkohtu 19. märtsi 2015. aasta otsus kohtuasjas T-413/13: City Cycle Industries vs. Euroopa Liidu Nõukogu, mis toimetati komisjonile kätte 23. märtsil 2015, jätta esimeses astmes esitatud hagi rahuldamata ning mõista kohtukulud välja hagejalt;
või teise võimalusena
—
saata kohtuasi tagasi Üldkohtule uueks arutamiseks, otsustada mõlema kohtuastme menetlusega seotud kohtukulude kandmine edaspidi.
Väited ja peamised argumendid
Komisjoni apellatsioonkaebus käsitleb Üldkohtu 19. märtsi 2015. aasta otsust kohtuasjas T-413/13. Selles otsuses tühistas Üldkohus City Cycle Industries’i puudutavas osas nõukogu 29. mai 2013. aasta rakendusmääruse (EL) nr 501/2013 (1), millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes määrusega (EL) nr 990/2011 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud jalgrataste impordile olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka või Tuneesia või mitte, artikli 1 lõiked 1 ja 3.
Komisjon esitab oma apellatsioonkaebuse põhjendamiseks neli väidet. Esiteks väidab komisjon, et Üldkohus jättis ex officio hindamata, kas tühistamishagi oli ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel vastuvõetav. Teiseks on komisjon seisukohal, et Üldkohus ei saanud õiguspäraselt järeldada, et nõukogu rikkus dumpinguvastase algmääruse (2) artikli 13 lõiget 1, sest see järeldus põhineb vaidlustatud määruse asjassepuutuva põhjenduse vääral tõlgendusel ning dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 1 vääral tõlgendusel. Kolmandaks väidab komisjon, et Üldkohus ei põhjendanud oma järeldust piisavalt, rikkudes Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklit 36. Neljandaks on komisjon seisukohal, et Üldkohus rikkus komisjoni menetlusõigusi, mis tal on Euroopa Kohtu põhikirja artikli 40 alusel.
(1) ELT L 153, lk 1.
(2) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, lk 51).
Full & Egal Universal Law Academy